Negatiivne intress: erinevus redaktsioonide vahel

Kohalikku raha võib rakendada algusest peale negatiivse intressiga - tähtajalisena, et võimendada selle käivet ning vältida selle kasutamist rikkuse kogumiseks ja võimusuhete rakendamiseks. Näiteks [[Silvio Gesell|Silvio Gesel]]<nowiki/>l’i poolt [[Austria]] [[Tirool|Tiroolis]], [[Wörgl]]'is 1932-1933. aastal kasutusele võetud [[Alternatiivraha|kohalik vabaraha]] (''Freigeld'') jagati [[kopteriraha]] põhimõttel soovijatele tasuta välja, kuid sellele rakendati negatiivset intressi 0,13% kuus (''demurrage''), mis tähendas, et see oleks kaotanud väärtuse 34 aastaga. Linnavalitsus emiteeris vaid 5500 shillingit, kuid see jõudis ringelda 416 korda ning sellega toimus tehinguid 2 547 360 shillingi väärtuses ning investeeringute kogumaht kasvas eelmise aastaga võrreldes 219%! <ref>Lietaer, Bernard (2001). ''The Future of Money''. London: Random House. </ref> Antud juhul võib negatiivset intressi käsitleda „raha omamise ja hoidmise maksuna“ ja sellisel juhul ei pea raha emiteerija küsima eraldi tasu raha väljastamise eest.