Gert Helbemäe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
Gert Helbemäe romaanide tegevuskoht on [[Eesti]] ja Tallinn, ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. Kirjutusviisis domineerib [[psühholoogiline realism]].
Helbemäe esimene novellikogu "Vaikija" ilmus 1947. See koondab endas ajalooainelisi jutustusi Tallinna kohta. Ajalooaineline on ka esimene pikem noorsoojutustus "Vana Toomas" (1944). Enamik Helbemäe teostest kuulub siiski romaanižanri. Helbemäe huvitub ajalookeerises silmapaistmatute inimeste elusaatustest. Fookuses ei ole sõda ja suured ideed, vaid pigem inimene. Helbemäe loomingut läbiv tema on "hinge täiuseotsing" Tema romaanid on eetilise rõhuasetusega. Helbemäe tegelaste eneseotsingud on seotud neid ümbritsevaga- nende eneseotsing tähendab kontaktiotsingut välismaailmaga. Hinge ülenemise teekond ristub tavaliselt ikka ka müstilise kogemusega. Olulist rolli mängib ka muusikaline elamus. Muusika, müstika ja surmalembus näivad olevat Helbemäe romaanidele üldiselt omased.
Helbemäe hilised romaanid muutuvad psühholoogilisemaks ja sensuaalsemaks - oluliseks teemaks saab seksuaalsuse ja konventsionaalsuse vahekord. Esitlus laad jääb aga erootikakeskese teemaasetusega romaanides arutlev-kaineks. Seksuaalsus on huvitav kui probleem, mida saab distantseeritult, mõistuslikult lahata. (Eesti kirjanduslugu: lk 403- 406 )
== Teosed ==
| |||