Negatiivne intress: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Algatasin uue teema. |
PResümee puudub |
||
12. rida:
Rootsi Keskpank (Riksbank) kehtestas juulis. 2009 hoiustatud rahadele 0,25% intressimäära ja üleöö hoiustele -0,25% intressimäära.<ref>"Repo rate table". Sveriges Riksbank. Archived from the original on 22 August 2013. Retrieved 21 August [http://www.riksbank.se/en/Interest-and-exchange-rates/Repo-rate-table/ 2013].</ref> Panga poolt hiljem läbiviidud uuringust selgus, et see ei tekitanud mingeid häireid finantsturgudel.<ref>Beechey, Meredith; Elmér, Heidi (30 September 2009). "The lower limit of the Riksbank's repo rate". Sveriges Riksbank. Retrieved 21 August 2013. (PDF)[http://www.riksbank.se/upload/Dokument_riksbank/Kat_publicerat/Ekonomiska kommentarer/2009/ek_kom_no11_09eng.pdf]</ref>
EKP ei ole vaatamata intressita raha kommertspankadele jagamisele suutnud majanduskriisist päriselt väljuda. Seetõttu kehtestas ta 2014. aastal kommertspanakade üleliigsetele hoiustele negatiivse intressi -0,5%.<ref>Willim Sposato, Japan’s Topsy-Turvy Economy Is the United States’ Economic Future, Foreign Policy. 13.11.2019. Art.[https://foreignpolicy.com/2019/11/13/japan-economy-west-us-economic-future-trump-topsy-turvy/]</ref>
Jaapani
Kuid reaalne negatiivne intressimäär võib olla ka keskpanga tavapärase poliitika elemendiks. Sellisel juhul on keskpanga eesmärgiks muuta raha säästmine ja hoiustamine kahjulikuks ning sundida eraisikuid investeerima oma vaba raha ettevõtlusse. Seda saab teha kas isiklikult ettevõtlusse paigutades või juba olemasolevate ettevõtete aktsiad ostes või ettevõtlusse investeerivate rahafondide osakuid ostes. Näiteks [[Euroopa Keskpank|EKP]] rahapoliitika ühe keskse eesmärgina sõnastatud 2% rahainflatsioon, on osa negatiivse intressi poliitikast, sest sellega vähendatakse hoiuarvele pandud raha väärtust nii, et 50 aasta pärast pole sellest enam midagi järgi (50 x 2% = 100%).
===
Kohalikku raha võib rakendada algusest peale negatiivse intressiga - tähtajalisena, et võimendada selle käivet ning vältida selle kasutamist rikkuse kogumiseks ja võimusuhete rakendamiseks. Näiteks [[Silvio Gesell|Silvio Gesel]]<nowiki/>l’i poolt [[Austria]] [[Tirool|Tiroolis]], [[Wörgl]]'is 1932-1933. aastal kasutusele võetud [[Alternatiivraha|kohalik vabaraha]] (''Freigeld'') jagati [[kopteriraha]] põhimõttel soovijatele tasuta välja, kuid sellele rakendati negatiivset intressi 0,13% kuus, mis tähendas, et see oleks kaotanud väärtuse 34 aastaga. Linnavalitsus emiteeris vaid 5500 shillingit, kuid see jõudis ringelda 416 korda ning sellega toimus tehinguid 2 547 360 shillingi väärtuses ning investeeringute kogumaht kasvas eelmise aastaga võrreldes 219%! <ref>Lietaer, Bernard (2001). ''The Future of Money''. London: Random House. </ref> Antud juhul võib negatiivset intressi käsitleda „raha omamise ja hoidmise maksuna“ ja sellisel juhul ei pea raha emiteerija küsima eraldi tasu raha väljastamise eest.
|