Redaktsioon: 12. aprill 2020, kell 20:11 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 553 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. aprill 2020, kell 14:03 redigeeri eemalda 82.131.32.212 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
59. rida: Olulise osa raudtee koormusest moodustavad [[Venemaa]]lt [[Tallinn]]a ja selle lähiümbruse [[sadam]]atesse ([[Muuga sadam\|Muuga]], [[Tallinna sadam\|Tallinna]] ja [[Paldiski sadam]]), samuti [[Sillamäe sadam]]asse, suunduvad [[kaubarong]]id. Seoses üle-eestilise transiitrongiliikluse vähenemisega ~~kasutab~~läbib raudteed aga järjest vähem kaubavooge.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/raivo-vare-eesti-transiit-vaheneb-ust-luuga-sadama-mojul?id=64989670 Raivo Vare: Eesti transiit väheneb Ust-Luuga sadama mõjul]; Ärileht, 19.09.2012</ref> Tavaliselt jagatakse 211 km pikkune Tallinna–Narva raudtee omakorda kaheks eraldi lõiguks: Tallinna–Tapa ja Tapa–Narva raudtee. 180. rida: 1929. aasta kevadel rakendati Tallinna-Ülemiste raudteelõigul Eesti esimene poolautomaatne [[Blokeering (raudtee)\|blokeering]]u süsteem. Seoses Saksa võimu ja vajadusega liikuda Eesti teedel Saksa Riigiraudtee veeremiga ehitati 1940. aastate alguses kõik Eesti [[Laiarööpmeline raudtee\|laiarööpmelised raudtee]]d ringi [[Standardrööpmeline raudtee\|standardrööpmeliseks]] (1435 mm). 1944. aasta sügisel naelutasid [[Punaarmee]] raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest tagasi endisele laiusele (1524 mm). 1963. aastaks rakendati Tallinna ja Tapa vahel automaatblokeeringu süsteem, mille tulemusel viidi Ülemiste-Tapa lõik kaugjuhtimisele. Tänaseks on kogu Tallinna–Narva raudtee viidud üle tsentraliseeritud kaugjuhtimisele, mille tõttu enamikus jaamades enam alalist [[jaamakorraldaja]]t ei ole.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-narva.php?lng=est TAPA - NARVA] Eesti Raudteeajaloo Selts</ref>

Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel