Järvamaa Keskraamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Teenindussüsteem koosneb kojulaenutusest, muusika- kunsti-,ja spordikirjanduse saalist ja lasteosakonnast. Eraldi on lugemissaalid täiskasvanute ja laste jaoks. Välja on ehitatud lokaalne [[arvutivõrk]], milles on lugejate käsutuses 6 arvutit.

Tasuta põhiteenustena pakutakse kohallaenutust, kojulaenutust, teatmeteenindust, muusika kuulamist, lugejakoolitust, avaliku teabe otsingu võimalust Internetist, [[ID-kaart|ID-kaardi]] kasutamise võimalust ja tasuta [[WiFi]]t. Tasulised teenused on paljundus, faksi saatmine, skaneerimine, printimine ja raamatukogudevaheline laenutus. Otseselt teenindavad lugejaid 6 raamatukoguhoidjat ja 3 bibliograafi. 4 raamatukoguhoidjat tegelevad kogu maakonna rahvaraamatukogude fondide komplekteerimise ja saabunud teavikute raamatukoguliku töötlemise ning raamatukoguhoidjate täiendõppega.

Raamatukogu avati 20. jaanuaril ([[uue kalendri järgi|ukj]] 1. veebruaril) [[1859]] ning 19. juunil [[1867]] kinnitati [[Weissenstein]]i Linnaraamatukogu põhimäärus.

Raamatukogu võis kasutada iga [[Paide]] linna või selle ümbruse elanik, kusjuures [[Paide]] kodanik maksis raamatukogu kasutamise eest aastas 1 rubla, lugejad väljastpoolt linna- 3 rubla. Raamatute laenutamine toimus kord nädalas kuni 3-nädalase tähtajaga. Raamatukogu jäi siiski oma saksameelse fondi ja [[linnavalitsus]]e saksameelse tegevuse tõttu linnaelanikele võõraks. [[1881]]. aastal oli Paide ligi 2000 elanikust 63% eestlasi, kuid raamatukogus ei olnud ühtegi eestikeelset raamatut. Alles sajandi lõpuaastatel hakati muretsema eestikeelset kirjandust.

[[1908]]. aastal sai raamatukogu hooldajaks kohalikest sakslastest koosnev [[Paide]] Raamatukogu Selts. [[Eesti]] lugejaskond koondus peamiselt teiste [[Paide]]ssePaidesse asutatud raamatukogude ümber, neist suurim oli [[1899]]. aastal asutatud [[Karskusselts "Idu"|karskusseltsi Idu]] raamatukogu.

[[1925]]. aastal hakati tegema ettevalmistusi linna avaliku raamatukogu loomiseks. [[1927]]. aastal võetigi vastu sellekohane otsus. [[Paide]] Raamatukogu Selts andis uuele raamatukogule üle seni seltsile kuulunud eesti- ja venekeelsed raamatud, mis said uue [[Paide]] Linna Raamatukogu põhituumikuks. Esimene raamat, mis kanti põhinimestikku, oli [[Eduard Vilde]] "Kogutud teosed" VII osa.

Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas, üks tund päevas. Kutselist raamatukoguhoidjat ei olnud, tema ülesandeid täitis linnavalitsuse sekretär. Kuigi raamatute kasutamine oli tasuta, nõuti igalt laenutatud köitelt 2 krooni kautsjoniks. Avati ka ajutine lugemislaud paari-kolme ajalehega. Lisaks sellele olid [[Paide]] linnavalitsus ja sakslased saavutanud kokkuleppe ja nii anti kogu raamatukogu üle linnavalitsusele ja see liideti linna avaliku raamatukoguga.

[[1940]]. aastaks oli [[Paide]] Linna Raamatukogus 5880 köidet.

[[1973]]. aastal elati üle järjekordne reorganiseerimisprotsess – mindi üle tsentraliseeritud töökorraldusele, s.t linna- ja [[aleviraamatukogu]]dest said keskraamatukogu filiaalid. [[Külaraamatukogu]]d, olles küll iseseisvad üksused, kuulusid komplekteerimise seisukohalt ka mainitud ühtsesse süsteemi. Loodi uus osakond – komplekteerimis- ja töötlusosakond.<br />

Rajooniraamatukogust sai [[Paide]] Keskraamatukogu täiesti uue struktuuriga. See nimi jäi [[1990]]. aastani, mille järel taastati [[Järvamaa]] Keskraamatukogu nimi.