Narva veehoidla: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Undid edits by 193.40.60.232 (talk) to last version by Kruusamägi)
Resümee puudub
'''Narva veehoidla''' on [[tehisveekogu]] [[Eesti]] ja [[Venemaa]] piiril [[Narva jõgi|Narva jõel]] [[Narva]]st lõunas.
 
1949. aastal asuti projekteerima ja ehitama Eesti-Vene suurimat hüdrotehnilist rajatist – [[Narva hüdroelektrijaam]]a. Narva veehoidla rajati 1950. aastate alguses ja saavutas täismõõtmed 5. mail [[1956]]. Veehoidla alla jäid mitu küla, vana kalmistu ja kabel. Osaliselt jäid veehoidla alla Narva ja Pljussa jõesäng ning täielikult nn [[Pjata laht]].
 
Veehoidla alla jäid mitu küla, vana kalmistu ja kabel ning osade külade ([[Bolšaja Žerdjanka]], [[Ust-Žerdjanka]], [[Krivasoo küla]], [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]], [[Nizõ]], Ust-Tšernovo (''Усть-Черново''), Uznovo (''Узново''), [[Vääska]]) elanikud asustati ümber. Osaliselt jäid veehoidla alla Narva ja Pljussa jõesäng ning täielikult nn [[Pjata laht]].
 
Narva veehoidla loomiseks suleti ülalpool [[Kreenholm]]i saart [[Narva jõgi|Narva jõe]] säng 206 meetri pikkuse ja 9,2 meetri kõrguse betoonist ülevoolupaisuga, mis jagati üheteistkümneks avaks. Avadest saab läbi lasta vett 2450–2600 kuupmeetrit sekundis. Jääkaitseseinal on 13 ava, mis taluvad jää
74 234

muudatust