Raja vald: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 134 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
| kaart =[[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|Eesti ja [[Narva-tagune]]]]
}}
'''Raja vald''' (kuni 1939. aastani '''Skarjatina vald''', ka eestipäraselt '''Karjati vald''') oli [[vald]] [[Virumaa|Viru maakonnas]], [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] [[Narva-tagune|idakaldal]] aastatel 1920–1945. Raja vald koos [[Piiri vald|Piiri valla]] ja [[Narva vald|Narva vallaga]] moodustasid [[Narva-tagune|Narva-taguse]].
 
[[1929]]. aastal oli Skarjatina vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.<ref>Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920-1925. Akadeemia. Nr.11, 1999</ref>
1928. aastal Riigikogu poolt vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Skarjatina vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).<ref>Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja. Nr. 48, 15. juuni 1928</ref>
 
ValdRaja vald moodustati [[1939. aasta vallareform|1939. aastal toimunud haldusreformiga]], maa-alaga senise Skarjatina valla piires. 1939. aastal nimetati Skarjatina vald ümber Raja vallaks.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref>
 
{{tsitaat|20. Raja vald — maa-alaga senise Skarjatina valla piires.|Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88– 7. oktoobrist 1938<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88.], Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938 </ref>}}
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|250px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
Skarjatina valda kuulusid külad: [[Konduši]] I küla, [[Konduši]] II küla, {{kas|[[Kuikin Beregi-Malintsevo]] küla}}, [[Kuritšek]]i küla, [[Mokredi]] küla, [[Otradnoje (Slantsõ rajoon)|Omut]] I küla, Omut II küla, [[Radovel]]i küla, [[Skamja]] küla, [[Skarjatina Gora]] küla, [[Stepanovštšina (Leningradi oblast)|Stepanovštšina]] küla, [[Suur Perevolok]]i küla, [[Bolšoje Zagrivje|Suure Zagrivje]] küla, [[Maloje Zagrivje|Väike Zagrivje]] küla, [[Zaborovje]] (''Заборовье'') küla, [[Vtroja]] küla, [[Uue Gorodenka]] asundus<ref>[http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=345&iid=110704507303&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=83a39a32d8d0bce141da0145eddb0a50 Rahvusarhiiv. Skarjatina valla eksplikatsioon]</ref>.
 
Raja valla mõisad:
*[[Annenskoje mõis]] (Annemõis)
*[[Korsakovi mõis]]
*[[Remenniku mõis]]
*[[Zaglištše mõis]]
*[[Zagrivski Obrezi mõis]]
*[[Väike-Tetšino mõis]]<ref>[http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&id=110700849624 Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald]</ref>
 
*Raja valla [[riigimõis#Riigimõis 20. sajandil|riigimõisad]]: [[Annenskoje mõis]] (Annemõis), [[Korsakovi mõis]], [[Remenniku mõis]], [[Zaglištše mõis]], [[Zagrivski Obrezi mõis]], [[Väike-Tetšino mõis]]<ref>[http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&id=110700849624 Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald]</ref>
1939. aastal nimetati vald ümber Raja vallaks.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref>
 
Raja valda kuulusid külad: [[Skarjatina]], [[Stepanovtštšina]], [[Mokredi]], [[Zaborovje]], [[Djuk-Perevolok]], [[Radovel]]i, [[Zagrivje]], [[Konduši]] ja [[Omuti]], [[Vtroja]], [[Skamja]], [[Kuritšek]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Kukin-Bereg]], [[Malintsevo]] ja [[Remniku]]Remenniku (''Ременник'') talu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/14 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>.
 
1944. aasta novembris arvas [[Vene NFSV]] Raja valla territooriumi [[Leningradi oblast]]i [[Slantsõ rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti Entsüklopeedia 6. köide, lk.562</ref>
77 550

muudatust