Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
katkise viite asendamine uuega |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Raudteeliinid
| box_width =
58. rida ⟶ 59. rida:
Olulise osa raudtee koormusest moodustavad [[Venemaa]]lt [[Tallinn]]a ja selle lähiümbruse [[sadam]]atesse ([[Muuga sadam|Muuga]], [[Tallinna sadam|Tallinna]] ja [[Paldiski sadam]]), samuti [[Sillamäe sadam]]asse, suunduvad [[kaubarong]]id.
Seoses üle-
Tavaliselt jagatakse 211 km pikkune Tallinna–Narva raudtee omakorda kaheks eraldi lõiguks:
== Reisiliiklus ==
67. rida ⟶ 68. rida:
[[3. august]]il [[1978]] avati elektrifitseeritud raudtee [[Aegviidu]]ni, mida mööda sõidavad [[Elron]]i [[elektrirong]]id liinil [[Tallinna–Aegviidu raudteeliin|Tallinn–Aegviidu]]'''.<ref>[http://elron.ee/elron/ajalugu/ Ajalugu | Elron]</ref>
== Ajalugu ==
[[Pilt:Вокзал Тапс 1896.jpg|pisi|vasakul|[[Tapa raudteejaam]] ja esimene [[jaamahoone]],
[[Pilt:Kohtla vana jaamahoone.jpg|pisi|vasakul|[[Kohtla raudteejaam]] enne [[Teine maailmasõda|
[[Pilt:Kehra renoveeritud jaamahoone.jpg|pisi|[[Kehra raudteejaam|Kehra]] renoveeritud jaamahoone]]
[[Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|pisi|Aegviidu jaamahoone on näide kahekorruselise vaksalihoone vanemast variandist, mille esindajaid võib kohta mujalgi]]
82. rida ⟶ 83. rida:
[[Pilt:Auvere jaam 1930. aastatel.jpg|pisi|Auvere jaam 1930. aastatel]]
[[Pilt:Narva railway bridge.jpg|pisi|[[Narva raudteesild]] (2009)]]
Seoses tööstuse arenemisega
Raudtee (osana [[Balti raudtee]]st) ehitamisega hakkas tegelema Balti aadlikke ühendav [[Eestimaa rüütelkond]] ning [[1868]]. aastal asutati [[aktsiaselts]] nimega [[Balti Raudtee Selts]]. Esimeheks [[Alexander von Pahlen]].
90. rida ⟶ 91. rida:
Väideti, et [[Peterburi]]st mööda raudteed toodav odavam kaup hakkab kohalikku kasumit vähendama.
Vastuseisu raudteele põhjendati ka sellega, et Eestimaalt ei ole Peterburi peale meritsi saabuvate [[apelsin]]ide, [[sidrun]]ite ja muude puuviljade nagunii midagi transportida, ning sedagi ainult talvel, kui [[Soome laht]] kinni külmub ja laevaliiklus Peterburis seisab.
Nõnda läks käibele
Valdavalt levis siiski raudtee ehitust toetav seisukoht ja 1868. aastaks jõudis
[[Inglismaa]]lt kutsuti kohale kolm raudteeinseneri, kelle abiga pandi maha raudteetrassi asukoht, mis pidi algama
Raudtee planeeriti läbima [[Tallinn]]a, [[Rakvere]] ja [[Narva]] linna
===Raudtee rajamine===
Ehitustööd algasid [[1869]]. aasta kevadel korraga liini mõlemast otsast ([[Tallinn]]ast ja [[Tosno]]st). Kogu raudtee ehitus oli jagatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel.
Kuna 1869. aasta suvi oli soe ja sademetevaene, sujusid mahukad mullatööd kiirelt. Kokku värvati raudtee ehitamiseks umbes 10 000 töölist, kellest 7000 olid mullatöölised, 1500 hobusemehed ja 1000 ehitajad (
Välitööd lõpetati [[1. november|1. novembril]] 1869. Selleks ajaks oli tehtud 90% mullatöödest, mis oli märkimisväärne plaaniületus.
Väärib mainimist, et raudtee ehitati ilma igasuguse tehnika abita.
107. rida ⟶ 108. rida:
Juhtus ka esimesi õnnetusi [[vedur]]i ja [[Hobune|hobuste]] vahel, kes hakkasid rongi ees perutama.
Raudtee
===Raudteejaamad===
Vastavalt keisririigi raudtee ehituse normatiividele jaotati jaamad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi.
180. rida ⟶ 181. rida:
1929. aasta kevadel rakendati Tallinna-Ülemiste raudteelõigul Eesti esimene poolautomaatne [[Blokeering (raudtee)|blokeering]]u süsteem.
1963. aastaks rakendati Tallinna ja Tapa vahel automaatblokeeringu süsteem, mille tulemusel viidi Ülemiste-Tapa lõik kaugjuhtimisele.
Tänaseks on kogu Tallinna–Narva raudtee viidud üle tsentraliseeritud kaugjuhtimisele, mille tõttu
1970. aastate alguses alustati Tallinna suunalt raudtee elektrifitseerimist plaaniga jõuda Tapale. Töödega jõuti 1978. aastaks aga vaid Aegviiduni, kuigi Aegviidust Lehtseni olid selleks ajaks rajatud juba ka kõrged ooteplatvormid ning osaliselt paigaldatud ka kontaktvõrgupostide alused.
| |||