Panatenaiad: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
 
Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna [[Athena]] auks. 566 e.m.a. [[Peisistratos]] reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis).
 
Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik [[Erechtheion]]is asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline [[rüü]] (rongkäiku on kujutatud [[Parthenon]]i [[friis]]il). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks [[õlipuu]]okstest pärja ja õliga täidetud hinnalise [[amfora]].
 
Panatenaiade auhinnaamforad olid eritüüpi kitsa kaelaga stereotüüpse mustafiguurilise maalinguga amforad. Vanim säilinud selline amfora, [[Burgos]]e vaas, pärineb aastast 566 või 562 e.m.a. Dateerimise seisukohast on eriti väärtuslikud [[arhont]]ide nimedega amforad (373–312 e.m.a.).