Skeletilihaskude: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
20. rida:
 
{| class="wikitable sortable"
<table border="1">
<caption>Tabel 1</caption> <ref name="Spordi" />
 
<tr>
67. rida:
<tr>
<td>Oksüdatiivne potentsiaal</td>
<td>KõrgeSuur</td>
<td>KõrgeSuur</td>
<td>MadalVäike</td>
</tr>
<tr>
<td>Glükolüütiline potentsiaal</td>
<td>MadalVäike</td>
<td>KõrgeSuur</td>
<td>Kõrge</td>Suur
</td>
</tr>
<tr>
<td>Müosiini ATPaasne aktiivsus</td>
<td>MadalVäike</td>
<td>KõrgeSuur</td>
<td>KõrgeSuur</td>
</tr>
<tr>
<td>Keratiini kinaasi aktiivsus</td>
<td>MadalVäike</td>
<td>KõrgeSuur</td>
<td>KõrgeSuur</td>
</tr>
<tr>
148. rida ⟶ 149. rida:
<td>Keskmine</td>
<td>Suur</td>
 
|}
 
''Tüüp I kiud''' Punased kiud. Aeglased, oksüdatiivsed. Aeglane kokkutõmme, aeglane väsimine.
157. rida ⟶ 158. rida:
**Toodavad ATP-d aeroobsel oksüdatsioonil
**[[Adenosiintrifosfaat|ATP]] aeglane lõhustamine
**MadalVäike kontraktsioonikiirus
**Vastupidav väsimusele
**Vajalikud aeroobsel treeningul, näiteks pikamaajooksul, jõutreeningul
166. rida ⟶ 167. rida:
**Palju mitokondreid
**Palju verekapillaare
**Väga võimekad ATP aeroobsed sünteesijad, lagundavad ATP väga kõrgesuure kiirusega ja seetõttu kontrakteeruvad väga kiiresti
**Väsimusele vastupidavad, kuid vähem kui tüüp I kiud
**Vajalikud näiteks keskmaajooksul, ujumisel
181. rida ⟶ 182. rida:
**Vajalikud näiteks sprintimisel
 
Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiude kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad (EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiude.<ref name="webball" /> Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiude. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiude. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et erinevateri tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes.<ref name="webball" />. Veel arvatakse, et kui mõnda aega järjepidevalt teha vastupidavustüüpi treeningutvastupidavustreeningut, siis osad tüüp IIb kiud transformeeruvad tüüp IIa kiududeks. Üksmeel selles siiski puudub. Samuti võib olla, et IIb kiud suurendavad anaeroobset võimekust pärast kõrgesuure intensiivsusega vastupidavustreeningut, mis viib neid tasemele, kus nad on võimelised aeroobseks metabolismiks sama tõhusalt kui treenimata lihaste aeglaselt kokkutõmbuvad kiud. Seda oleks võimalik saavutada mitokondrite suuruse ja arvu suurenemisega ning sellega seotud muutustega, mitte muutustega kiu tüübis.
 
==Skeletilihaskiu struktuur==