Skeletilihaskude: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
20. rida:
{| class="wikitable sortable"
<table border="1">
<caption>Tabel 1</caption>
<tr>
67. rida:
<tr>
<td>Oksüdatiivne potentsiaal</td>
<td>
<td>
<td>
</tr>
<tr>
<td>Glükolüütiline potentsiaal</td>
<td>
<td>
<td>
</td>
</tr>
<tr>
<td>Müosiini ATPaasne aktiivsus</td>
<td>
<td>
<td>
</tr>
<tr>
<td>Keratiini kinaasi aktiivsus</td>
<td>
<td>
<td>
</tr>
<tr>
148. rida ⟶ 149. rida:
<td>Keskmine</td>
<td>Suur</td>
''Tüüp I kiud''' Punased kiud. Aeglased, oksüdatiivsed. Aeglane kokkutõmme, aeglane väsimine.
157. rida ⟶ 158. rida:
**Toodavad ATP-d aeroobsel oksüdatsioonil
**[[Adenosiintrifosfaat|ATP]] aeglane lõhustamine
**
**Vastupidav väsimusele
**Vajalikud aeroobsel treeningul, näiteks pikamaajooksul, jõutreeningul
166. rida ⟶ 167. rida:
**Palju mitokondreid
**Palju verekapillaare
**Väga võimekad ATP aeroobsed sünteesijad, lagundavad ATP väga
**Väsimusele vastupidavad, kuid vähem kui tüüp I kiud
**Vajalikud näiteks keskmaajooksul, ujumisel
181. rida ⟶ 182. rida:
**Vajalikud näiteks sprintimisel
Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiude kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad (EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiude.<ref name="webball" /> Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiude. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiude. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et
==Skeletilihaskiu struktuur==
|