Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide diviis Nordland]]<br>
[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[4. SS-brigaad Langemarck]]<br>
[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[234. SS-diviisvabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"]]<br>
[[File:Estonian Division.jpg|27px]] [[20. Eesti SS-diviis]]i:<br>
[[File:Estonian Division.jpg|27px]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement]]<br>
 
==Kaitseliini moodustamine==
Kuna Leningradi alt taganema sunnitud ''[[Wehrmacht]]i'' [[18. armee]] [[LIV armeekorpus]] ja [[III Germaani Soomuskorpus]] taandusid [[Narva]] suunas ning ülejäänud armee [[Pihkva]] suunas oli Narva suunas taanduvate vägede juhtimine [[armee]] staabist võimatu. Seepärast moodustati Narva suunas taanduvatest vägedest [[jalaväekindral]] [[Otto Sponheimer]]i juhtimisel [[Sponheimeri grupp]].
 
Vastavalt Sponheimeri päevakäsule 31. jaanuarist 1944 pidi Peipsi järvest [[Krivasoo]] külani kaitse sisse võtma LIV armeekorpus ja sealt edasi kuni [[Narva laht|Narva laheni]] III Germaani Soomuskorpus. Seni markeerisid uut kaitseliini [[207. julgestusdiviis]]ile allunud julgestus- ja alarmüksused.
 
[[Luuga jõgi|Luuga jõel]] [[Jamburg]]i ([[Kingissepp]]) lähedal panid [[diviis Nordland]] ja Luftwaffe [[10. lennuväe välidiviis]]i riismed kindralmajor [[Hermann von Wedel]]i juhtimisel Punaarmee edasitungi mitmeks päevaks seisma. Võimaldades [[Panther-liin]]i lahingukorda seada ja taandunud vägedel ridu kohendada.
 
Narva jõest idas võitlesid Punaarmee pidurdamisel ka teised eestlastest komplekteeritud üksused, nagu [[Fischeri pataljon]] [[kapten]] Georg Fischeri juhtimisel ([[Eesti Põhiüksus Narvas|Eesti Põhiüksusest Narvast]]). Neile lisandusid kohalikud omakaitseformeeringud.
 
Jaanuari lõpuks oli Sponheimeril selge, et LIV armeekorpuse lõiku pole Luuga alt suuremaid võitlusvõimelisi üksusi saabumas. Saabuvatest üksustest sai arvestada [[227. jalaväediviis]]iga kellele allutati ka [[225. jalaväediviis]]i riismed. 170. jalaväediviis tõmmati aga täiendamiseks Luftwaffe 10. välidiviisi riismetega rindelt üldse välja.
 
Veebruari lõpus komandeeriti armeegrupi Narva juurde [[Armeegrupp Nord|armeegrupi Nord]] tankiüksuste juhataja kolonel krahv [[Hyazinth von Strachwitz]], kelle käsutuses oli peamise löögijõuna major [[Willy Jähde]] rasketankide „Tiger“ [[502. rasketankipataljon]]. 26. veebruaril 1944 oli armeegrupi „Narwa“ käsutuses 22 [[PzKpfw VI Tiger]], 5 [[PzKpfw V Panther]] ja 5 [[PzKpfw IV]] tanki.
 
===Väeosade paigutus Jaanilinna kaitseliinil lahingu algul===
[[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|left]]
Rannikul [[Meriküla]]s paiknes [[31. Politseipataljon]], [[Auga]]l mereväepataljon Hohenschildt, [[Narva-Jõesuu]]s mereväepataljon Schneider. Kõik kolm kuulusid ''Kampfgruppe Küstesse'', mille staap asus [[Auga]]l. Veebruari esimestel päevadel paigutati mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgrupid Kausch, Gehrman ja Wengler. [[Siivertsi]]st Narva linna piirini Nederlandi 54. pioneeripataljon.
[[Fail:Narva 1944.jpg|pisi|]]
[[Jaanilinna sillapea]]l [[Relva-SS]] [[III Germaani Soomuskorpus]]e [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"]]i [[48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "General Seyffardt"]] ja [[49. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "De Ruyter"]], ning lõuna pool [[11. soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"]]i [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"]] (''SS-Panzergrenadier-Regiment 24 „Danmark“''). Sillapea kaitset organiseeris 11. SS-diviisi Nordland ülem [[SS-Brigadeführer|''SS-Brigadeführer'']] [[Fritz von Scholz]]i juhtimisel.
 
Narva linna lõunaosas Nordlandi [[23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge"]] (''SS-Panzergrenadier-Regiment 23 „Norge“'') ja [[Omakaitse#Eesti kaitselahingud 1944. aastal|Omakaitse Narva üksus]], edasi [[29. Eesti Politseipataljon]] [[Krivasoo]]st mööda, sealt 61., 225. ja 170. diviisist moodustatud lahingugrupp, edasi kuni Peipsini [[30. Eesti Politseipataljon]].
 
Operatiivsete ülesannete täitmiseks jäi Nordlandi 11. soomustatud luurepataljon (''SS-Panzer Aufklärung Abtelung 11'') ''[[SS-Hauptsturmführer]]'' [[Rudolf Saalbach]]i juhtimisel ja [[11. SS-tankipataljon "Hermann von Salza"]] [[SS-Obersturmbannführer|SS-''Obersturmbannführer'']] [[Paul Albert Kausch]]i juhtimisel.
[[Fail:Feste Plätze Ostfront 1944.png|pisi|250px|right|Rindejoon Idarindel 1944. aasta 1. märtsil]]
 
Punaarmee Leningradi rinde 2. löögiarmee väeosad asusid Jaanilinna-Narva ruumis. 14. laskurkorpuse ja 30. kaardiväe laskurkorpuse väed asusid Narva-Jõesuu ja Narva vahelisel alal: [[48. üksik merejalaväebrigaad]] ([[Narva-Jõesuu]]), 98. laskurdiviis ([[Tõrvala]]), 131. laskurdiviis ([[Popovka]]) Narvast põhjas. 2. löögiarmee 30. kv laskurkorpuse, 71. üksiku merejalaväebrigaadi, 43., 109. ja 122. laskurkorpuse väeosad Narvast lõunas, [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] ruumis Narva jõest idas. 2. löögiarmee 314. laskurdiviis asus [[Ust-Žerdjanka]] ruumis.
 
Punaarmee 11. laskurdiviis asus Narva jõe keskjooksul [[Omuti]] ruumis ning 43. laskurdiviis [[Permisküla]] ruumis Narva jõe ülemjooksul Peipsi järve ja Vasknarva juures.
[[Fail:Feste Plätze Ostfront 1944.png|pisi|Rindejoon Idarindel 1944. aasta 1. märtsil]]
 
==Osalenud väeüksused==
<table><tr valign=top><td>
===Saksa poolel===
[[Armeegrupp Narva]]
*[[III Germaani Soomuskorpus]]
**[[11. SS-soomusgrenaderide diviis Nordland]]
**[[6. SS-vabatahtlike rünnakbrigaad Langemarck]]
**[[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad Nederland]]
**[[20. Eesti SS-diviis]]
***[[45. Relva-SS Grenaderirügement]]
***[[46. Relva-SS Grenaderirügement]]
*[[9. Luftwaffe välidiviis]]
 
<td>
 
[[Fail:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|300px250px|right|Lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist – 23. aprillini]]
===Nõukogude poolel===
*[[2. löögiarmee]]
**[[14. laskurkorpus]]
***[[98. laskurdiviis]]
****4. laskurpolk
****166. laskurpolk
***[[131. laskurdiviis]]
**[[30. kaardiväe laskurkorpus]]
**[[43. laskurkorpus]]
**[[109. laskurkorpus]]
**[[122. laskurkorpus]]
<td>
'''Nõukogude poolel'''
*4. Üksik Merejalaväe Brigaad
*[[59. armee]]
**[[6. laskurkorpus]]
**[[43. laskurkorpus]]
**[[117. laskurkorpus]]
**[[124. laskurkorpus]]
*[[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<ref name="JYhkF" />
</table>
[[Fail:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|300px|right|Lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist – 23. aprillini]]
 
==Veebruari-märtsi lahingud==
 
===Kudruküla sillapea===
2. veebruaril avastasid kindralmajor [[Anatoli Andrejev]]i juhitud 43. laskurkorpuse 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu üksused Saksa rindes hõreda koha ja lõid Narva jõe alamjooksu suudmes [[Kudruküla]] juures Narva jõe läänekaldale [[sillapea]] ([[Kudruküla]], [[Riigiküla]] ja [[Pähklimäe|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures). 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu võitlejad mehitasid sillapea probleemideta. Peagi täiendasid neid 166. laskurpolgu võitlejad [[Vepsküla]] ruumis. [[Narva-Jõesuu]]sse tegid dessandi ka 48. üksiku merejalaväebrigaadi allüksused.
 
Lõigu eest vastutav Rannikukaitse võitlusgrupi juhataja ''[[SS-Brigadeführer]]'' [[Christian Poul Kryssing]] suutis vasturünnakut juhtides kolme tanki kaasabil koos jalaväega 166. laskurpolgu [[Vepsküla sillapea]] puruks lüüa ja nõukogude väeüksused Narva jõe idakaldale tagasi suruda. Likvideeriti ka 4. laskurpolgu sillapea ning merejalaväelaste dessant.
[[File:Narva terrain.png|pisi|250px|right|Narva piirkonna looduslik kaart]]
===Lahingud Narva jõe joonel===
[[29. Eesti Politseipataljon]]i allüksused asusid Narva jõe liinil [[Uusna]]-[[Vääska]] lõigul – 1. kompanii [[Ust-Žerdjanka]] küla juures, 2. kompanii [[Uusna]] küla juures, 3. kompanii reservis. Narvast edelas [[Ust-Žerdjanka]] ruumis tungisid 122. laskurkorpuse 314. laskurdiviisi 1078. laskurpolgu osad 2. veebruaril [[Vääska]] ning [[Aa|Männiku]]ni ja purustasid Krivasoos ja Vääska jõe ääres 29. Eesti Politseipataljoni kaitsest läbi ja raskeid kaotusi kandes (eriti 1. kompanii) oli pataljon sunnitud oma positsioonidelt taganema. Vääska juures üle jõe, seisis nende vastas üks rühm 29. politseipataljonist. Üks rühm ei suutnud Punaarmee masse tagasi hoida, need tungisid edasi nii lõuna kui põhja poole. Politseipataljoni riismed taandusid Auvere jaama suunas, major [[Karl Ant]]i juhitud 29. politseipataljoni I kompanii taganes võitlustega [[Putki]] suunas ja reservis olnud III kompanii sattus segadusse ning tõmbus omavoliliselt tagasi. Krivasoos kaitsel olnud II kompanii tõrjus aga, raskeid kaotusi kandes, nii üle jõe kui piki jõge tehtud rünnakud ja lahkus positsioonidelt alles käsu peale. Sissetungilahinguid pidavale 314. ld suunati 5. veebruaril toetuseks 125. laskurdiviisi kaks [[polk]]u. Uusna- Krivasoo- Väätsa juurest suundusid nad läände ja põhja, jõudes välja peaaegu [[Vaivara]]ni, [[Sirgala]]ni, [[Putki]]ni ja [[Auvere raudteejaam]]ani.
 
===Lahingud Krivasool===
[[Fail:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|250px|right|]]
Pärast Punaarmee vägede ümbergrupeerimist alustasid väed [[11. veebruar]]il uuesti pealetungikatseid. Narvast lõunas pealetungi 30. kv lk 63. ja 64. kv laskurdiviis [[Krivasoo]] Saksa vägede kindralleitnant [[Wilhelm Berlin]]i [[227. jalaväediviis]]i ja kindralleitnant [[Walther Krause]] [[170. jalaväediviis]]i kaitseliinile ning jõudsid välja jõe läänekaldal sillapead kaitsnud 314. ld väeosadeni.
 
67 166

muudatust