Narva lahing (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
225. rida:
[[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarind]]e lahingud Narva ruumis jätkusid 16. märtsil, siis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] positsioonidesse sisse murda. [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I/45]] pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] osad suutsid vastase tagasi lüüa. 17. märtsil kandus võitlus Krivasoo sillapea sisemusest Vaivara-Sinimägede ümbrusse, kus Punaarmeel õnnestus edasi liikuda vaid pool kilomeetrit. 19. märtsil hõivas Punaarmee 2. LA 256. LD [[Auvere raudteejaam]]a, [[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]], [[Hundinurga|Huntaugu]] ja [[Tagapere]]. Auvere raudteejaama ja [[Vaivara]] vahelisse lõiku koondati Saksa 11., 61., 170. ja 227. diviisid ja krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankid.
===Auvere platsdarmi lahingud===
19. märtsil alustati vastupealetungi Auvere platsdarmile [[III Germaani Soomuskorpus]]e ja [[LIV armeekorpus]]e väeosadega. Saksa 61. ja 170. diviisi väeosad ja krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i ning Feldherrnhalle tankid ründasid sillapead [[Auvere]]s [[Tallinna-Narva raudtee|Narva–Tallinna raudtee]]l, kuuekilomeetrisel rindelõigul Vanamõisa-Sooküla vaelisel alal, piki [[Auvere]]-[[Kärekonna]] ja [[Haava]]-[[Pustoška]] teid. Narvast lõunas ümber [[Auvere]] tugiala kaitset koordineerinud kindral Wilhelm Berlini grupi senise rindelõigu juhtimise võttis üle 20. märtsil 1944 kindralleitnant Ehrenfried Boege [[XXXXIII armeekorpus]]. 26. märtsil algas vastupealetung ja Tagapere ja [[Kirikuküla]] juures. Kolm ööd-päeva kestnud lahingute järel oli Punaarmee 72. ja 109. laskurkorpuse väed sunnitud taanduma teisele poole [[Tallinna–Narva raudtee|Narva–Tapa]] raudtee lõiku. Krivasoo sillapea „läänekõrv“ oli likvideeritud.
Punaarmee pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus ja valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrup Nordi]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada.
1944. aasta märtsi lõpus anti suunati Narva rindele jaanuaris Saksamaal formeeritud jalaväediviisi „Mielau“ kaks grenaderirügementi, mis vahetasid välja mõned kaotusi kandnud üksused. Märtsi lõpus alustati 214. jalaväediviisi ümberpaigutamist Põhja-Ukrainasse [[4. tankiarmee]] alluvusse. Jalaväediviisi „Mielau“ kaks rügementi kasutati ära [[214. jalaväediviis]]i kaotuste korvamiseks.
Veidi enne 1944 alanud [[Pealetungioperatsioon Bagration|Nõukogude vägede suvist pealetungi]] jõudis [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] Kehrast Narva rindele. Selle II pataljon võttis üle [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] positsioonid. Koos 20. SS-diviisi [[20. Waffen-SS Füsilier Battalion|füsiljeerpataljoniga]] vahetas viimane omakorda välja [[Auvere|Auveres]]t lõunas kaitsel olnud 126. Jalaväediviisi osad. Samuti Auverest lõunasse paigutatud [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] allutati [[11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviisile Nordland]]. 46. rügement asus kaitsele 47. rügemendi [[47. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] vasakult tiivalt [[Narva laht|Narva laheni]].
| |||