Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

[[Luuga jõgi|Luuga jõel]] [[Jamburg]]i ([[Kingissepp]]) lähedal panid [[diviis Nordland]] ja Luftwaffe [[10. välidiviis]]i riismed kindralmajor [[Hermann von Wedel]]i juhtimisel Punaarmee edasitungi mitmeks päevaks seisma. Võimaldades [[Panther-liin]]i lahingukorda seada ja taandunud vägedel ridu kohendada.
 
Narva jõest idas võitlesid Punaarmee pidurdamisel ka teised eestlastest komplekteeritud üksused, nagu Fischeri pataljon [[kapten]] GermanGeorg Fischeri juhtimisel ([[NarvaEesti tagavarapataljonPõhiüksus Narvas]]). Neile lisandusid kohalikud omakaitseformeeringud.
 
Jaanuari lõpuks oli Sponheimeril selge, et LIV armeekorpuse lõiku pole Luuga alt suuremaid võitlusvõimelisi üksusi saabumas. Saabuvatest üksustest sai arvestada [[227. jalaväediviis]]iga kellele allutati ka [[225. jalaväediviis]]i riismed. 170. jalaväediviis tõmmati aga täiendamiseks Luftwaffe 10. välidiviisi riismetega rindelt üldse välja.
Seega oli teatud perioodil rinde hoidmine Narvast lõunas põhiliselt [[94. julgestusrügemet|94. julgestusrügeme]]ndi I ja III pataljon ja Eestist mobiliseeritud [[29. Eesti Politseipataljon]]i 3. ja 4. kompanii ning [[30. Eesti Politseipataljon]]i ja alarmpataljoni Tartu ülesandeks.
 
10. veebruariks lisandus LIV armeekorpuse piirkonnas 477. tankihävitajate divisjon ja 388. väli-väljaõppediviisi ja 477. väli-väljaõppediviisi staabid ja üks pataljon. Alates 13. veebruarist juhatas Sponheimeri gruppi [[227. jalaväediviis]]i ülem [[kindralleitnant]] [[Wilhelm Berlin]]. 13. veebruaril jõudsid Narva rindele kolm pataljoniline [[Eesti Piirikaitserügement Tallinn]], veebruari alguses mobiliseeritud eestlastest, nad määrati pataljonide kaupa Saksa diviiside alluvusse. Alates 14. veebruarist 1944 saadeti Narva rindele ka ([[brigaad]]ikoosseisuline, kaks kahe jalaväe[[pataljon]]iga [[rügement]]i, lisaks [[20. väli-tagavarapataljon|väli-tagavarapataljon]]i ja [[20. suurtükidivisjon|suurtükidivisjon]]iga) [[20. Eesti SS-diviis]]. Eesti SS-diviis vahetas välja 227. jalaväediviisi.
 
14. veebruaril alustati aastast 1940 Norras asunud [[214. jalaväediviis]]i toomist Narva alla. Diviis oli ilma [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] kogemuseta ja kõrgem väejuhatus nõudis selle kasutamist vähem pingelistes rindelõikudes. Diviis jõudis täies koosseisus kohale 25. veebruariks ja paigutati 61. ja 225. jalaväediviisi vahele Narvast lõunas.
 
23. veebruaril 1944 moodustas [[Armeegrupp Nord|armeegrupi Nord]] uus ülemjuhataja [[Walter Model]] Sponheimeri grupi asemele [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]], mida juhtis jalaväekindral [[Johannes Friessner]] ja mis allus otse [[Armeegrupp Nord|armeegrupile Nord]].
 
Narvast lõunas koordineeris kaitset [[XXVI armeekorpus]], kellele allusid 225., 214. ja 170. jalaväediviisid. Narvast lõunas ümber [[Auvere]] tugiala koordineeris kaitset kindral [[Wilhelm Berlini grupp]], kellele allusid 61., 227. ja 58. jalaväediviisi osad. [[Narva sillapea]]l Narva jõe idakaldal ja Narvast põhjas paiknes [[III Germaani Soomuskorpus]], millele allusid [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"|soomusgrenaderibrigaad "Nederland"]] ja [[11. soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|SS-diviis "Nordland"]] ning [[20. Eesti SS-diviis]]. [[Soomusgrenaderidediviis "Feldherrnhalle"]] oli [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]] peakorteri otsealluvuses, rannakaitset koordineeris 2. õhutõrjediviisi staap.
 
Veebruari lõpus komandeeriti armeegrupi Narva juurde [[Armeegrupp Nord|armeegrupi Nord]] tankiüksuste juhataja kolonel krahv [[Hyazinth von Strachwitz]], kelle käsutuses oli peamise löögijõuna rasketankide „Tiger“ [[502. rasketankipataljon]]. 26. veebruaril 1944 oli armeegrupi „Narwa“ käsutuses 22 [[PzKpfw VI Tiger]], 5 [[PzKpfw V Panther]] ja 5 [[PzKpfw IV]] tanki.
===Väeosade paigutus Jaanilinna kaitseliinil lahingu algul===
[[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|left]]
[[Meriküla]]s paiknes [[31. Politseipataljon]], [[Auga]]l mereväepataljon Hohenschildt, [[Narva-Jõesuu]]s mereväepataljon Schneider. Kõik kolm kuulusid ''Kampfgruppe Küstesse'', mille staap asus [[Auga]]l. Veebruari esimestel päevadel paigutati mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgrupid Kausch, Gehrman ja Wengler. [[Siivertsi]]st Narva linna piirini Nederlandi 54. pioneeripataljon.
[[Fail:Narva 1944.jpg|pisi|]]
[[Jaanilinna sillapea]]l [[Relva-SS]] [[III Germaani Soomuskorpus]]e [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"]]i [[48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "General Seyffardt"]] ja [[49. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "De Ruyter"]], ning lõuna pool [[11. soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"]]i [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"]] (''SS-Panzergrenadier-Regiment 24 „Danmark“''). Sillapea kaitset organiseeris 11. SS-diviisi Nordland ülem [[SS-Brigadeführer|''SS-Brigadeführer'']] [[Fritz von Scholz]].
 
Narva linna lõunaosas Nordlandi [[23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge"]] (''SS-Panzergrenadier-Regiment 23 „Norge“'') ja [[Omakaitse#Eesti kaitselahingud 1944. aastal|Omakaitse Narva üksus]], edasi [[29. Eesti Politseipataljon]] [[Krivasoo]]st mööda, sealt 61., 225. ja 170. diviisi riismetestdiviisist moodustatud lahingugrupp, edasi kuni Peipsini [[30. Eesti Politseipataljon]].
[[File:Bundesarchiv Bild 101I-461-0213-34, Russland, Panzer VI (Tiger I) wird aufmunitioniert.jpg|pisi|left|Saksa [[Tiger I]] rasketank]]
Narva toodi ka 23 [[Tiger I|Tiiger]] rasketankist koosnev [[502. rasketankipataljon]]i (''[[:de:Schwere SS-Panzer-Abteilung 102|Schwere SS-Panzer-Abteilung 502]]'')<ref>[[Jüri Kotšinev]], [http://kultuur.elu.ee/ke510_wermachti_soomusrusikas.htm Wehrmacht II maailmasõjas. Wehrmachti soomusrusikas], [[Kultuur ja Elu]], 4/2012</ref> 1. kompanii. Pataljon anti Nordland ülema SS-''Brigadeführer'' [[Fritz von Scholz]] käsutusse ja paigutati Narva linna ja [[Jaanilinna sillapea]]le.
67 166

muudatust