Intressi keeld: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Pault (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
19. rida:
=== Islami religioon ===
[[Fail:FirstSurahKoran (fragment).jpg|pisi|Koraani esimene lehekülg]]
Islami religioon keelas intressi nõudmise ja liigkasuvõtmise (Arabic: ربا ,الربا، الربٰوة‎ ''''ribā or al-ribā'''') kategooriliselt ning see põhimõte kehtib moslemi riikides tänini. Seetõttu võib raha laenamisel nõuda fikseeritud lepingutasu, kuid mitte kasvikut, mis on iseloomulik vaid elavatele asjadele. Mõned väljavõtted [[Koraan|Koraanist]]:
 
* 2. Suura: 264. Liiakasuvõtjad tõusevad (kohtumõistmise päeval) üles, nagu tõuseb see, kelle Kurat on oma puudutusega hulluks ajanud. Nõnda on sellepärast, et nad ütlesid: „Tõesti, eks kauplemine ole sama mis liiakasuvõtmine.” Aga Jumal on lubanud kaubelda, kuid keelanud liiakasuvõtmise. Kui mõni (liiakasuvõtja) kuuletub oma Isanda manitsusele ja ta lõpetab, siis jäägu talle, mis ta laenas. Tema asi on Jumala käes. Kuid nendest, kes hakkavad uuesti (raha võlgu andma), saavad põrgutule asukad igaveseks ajaks.