Erinevus lehekülje "Raadio-Elektroonika Tehas" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
Mõõteriistade kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel [[Estonia-2]] sai 1958. aastal Brüsselis toimunud maailmanäitusel "[[Expo 58]]" kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja [[Stereofoonia|pseudostereofoonilist]] efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[Elektrotehnika Tehased A./S. "ARE"|AS ARE]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]]).
 
Radioola [[Estonia (raadiovastuvõtja)|Estonia]] kõrval hakati 1960. aastatel tootma ka teist olulist laiatarbetoodet – [[Elektriorel|elektronorel]]it [[Retakord]].
 
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele, milles paiknes ka õhukese kile tehnoloogias mikroskeemide valmistamise üksus..
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000.
 
Sel ajal oli tehas kogu NSV Liidus tuntud kõrgema klassi stereofooniliste [[radioola]]de [[Estonia (raadiovastuvõtja)|Estonia]] tootjana<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Ilmselt oli RET ka esimene [[Plaadimängija|CD-plaadimängijate]] tootja Nõukogude Liidus. Vähesel määral toodeti ka [[kassettmagnetofon]]e "Estonia-210".
 
1992. aastal korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Kuid juba 1993. aastal lõpetas ettevõte majanduslikel põhjustel tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />.