Redaktsioon: 4. mai 2019, kell 15:16 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 10. aprill 2020, kell 17:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus
29. rida: ==Konstruktsioon== DFW C.V oli valdavalt puitkonstruktsiooniga lennuk. Lennuki puitsõrestikkere oli kaetud [[vineer]]iga, vaid sabaosa oli [[toru]]dest [[keevitamine\|keevitatud]] metall[[ferm\|sõrestik]] ~~ning~~ja [[tekstiil\|riide]]kattega. Tiivad olid kahetalalised, plaanvaates [[ristkülik]]ukujulised, riidekattega. Ülemine tiib oli veidi suurema ulatusega, kaldtüürid paiknesid ainult ülemisel tiival. Lennuki mootor oli vedelikjahutusega 6-silindriline ridamootor, mille silindrite väljalasketorud ühinesid mootori kohal olevasse korstnasse, mis juhtis heitgaasid ülemisest tiivast kõrgemale. LVG tehases ehitatud lennukeil olid horisontaalsed väljalasketorud. Mootor käitas 2,8-meetrise läbimõõduga 2-labalist mitmekihilist liimitud [[puit]][[propeller]]it. Varasematel lennukitel olid [[õli]]- ja vedelikjahutuse radiaatorid lennuki külgedel, hiljem ülatiiva esiserva ees. 38. rida: [[Poola]] vägede kätte langes 11 DFW C.V lennukit, veel 13 lennukit pandi kokku leitud osadest ning mingi kogus õnnestus 1920. aastal osta ka Saksamaalt. Poola lennukid leidsid kasutust ka [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] – Poola sõjas 1919–1920. Kaks lennukit oli kasutusel [[Soome]] lennuväes, neli [[Holland]]is, kaks [[Šveits]]is ja neli [[Eesti õhuvägi\|Eesti lennuväes]]. Kaheksa lennukit ehitati Saksamaal ümber [[reisilennuk]]eiks ning neid kasutas [[Deutsche Luft Rederei]]. Seitse lennukit ehitas 1925. aastal ''Darzhavna Aeroplanna Rabotilnitsa'' (Bulgaaria riiklik lennukitöökoda), need said nimeks '''DAR Uzunov-1''' (DAR U-1) ja leidsid kasutust õppelennukitena. Tänaseni on säilinud vaid üks C.V(Av) kere Poola [[lennundusmuuseum]]is [[Kraków]]is. 45. rida: Neljast Eesti lennuväes kasutusel olnud DFW C.V lennukist kaks saadi trofeedena ning kaks osteti 1919. aasta sügisel Taanist. Esimene trofeelennuk saadi 8. juunil 1919, kui [[Landesveer\|Balti Landeswehr]]i teenistuses olnud lennukil üritada [[Narva]] tuua vene senaator Neidhardt. Eestlased olid lennuki saabumisest teadlikud ning lendurid ja reisija ~~areteeriti~~arreteeriti. Lennuk võeti aga lennuväes arvele nr. 10 all ning lipnik [[Karl Haas]] sooritas sellel enamiku oma [[Vabadussõda\|Vabadussõja]] aegsetest lahinglendudest. Teine DFW C.V trofeelennuki tulistasid [[Landeswehr]]i sõja ajal alla 6. jalaväepolgu sõdurid 21. juunil 1919 Auciemi [[mõis]]a lähistel. Lennuk võeti küll arvele numbri 11 all, kuid Vabadussõja ajal seda remontida ei jõutud. Kaks [[Taani]] kaudu Saksamaalt ostetud lennukit jõudsid [[Tallinn]]a 3. oktoobril 1919. Need said lennuväe numbrid 33 ja 34. Nr. 33 lennuki sai omale esimene [[Eesti sõjavägi\|Eesti sõjaväe]] lennukooli lõpetanud lendur [[Gustav Oamer]], kes lendas sellel 15. detsembril 1919 Lõunarindele, [[diviis]]i lennusalga nr. 1 koosseisu. Halbade [[ilm]]ade ning muude sekelduste tõttu jõudis ta aga [[Võru]] lähedal asunud [[Vana-Nursi]] [[lennuväli\|lennuväljale]] alles pärast vaherahu, 28. jaanuaril 1920.

DFW C.V: erinevus redaktsioonide vahel