STS-2: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: süntaksiparandus
Originaaluurimuslik hinnang ("õnneks") välja
41. rida:
| järgnev_missioon = [[STS-3]]
}}
'''STS-2''' oli [[NASA]] [[Space Shuttle'i programm]]i teine lend. Missioon startis [[12. november|12. novembril]] [[1981]] ja naasis [[Maa (planeet)|Maa]]le [[14. november|14. novembril]]. Lendu teenindas [[kosmosesüstik Columbia]] ja meeskonnaks olid komandör [[Joe Engle]] ja piloot [[Richard H. Truly]].<ref name="STS" /> Missioon oli esimene kord ajaloos, kus taaskasutatav kosmoselaev naasis kosmosesse.{{lisa viide}}
 
Algselt planeeriti, et STS-2 külastab [[Skylab]]i ja viib selle kõrgemale orbiidile, kuid plaanist loobuti, kui programmi tabasid viivitused. [[11. juuli]]l [[1979]], kaks aastat enne [[Space Shuttle]]'i missioonide algust sisenes Skylab [[Maa atmosfäär]]i ja purunes.<ref name="Skylab" />
51. rida:
==Missioon==
[[File:STS-2 Canadarm debut.jpg|pisi|Canadarmi katsetamine]]
[[Space Shuttle'i programm]]i teine missioon startis [[Kennedy kosmosekeskus]]est 12. novembril 1981 kell 10:10 kohaliku aja järgi. Missioon startis 7 kuud pärast missiooni [[STS-1]]. Algselt pidi Columbia startima 7:30, kuid tehnilise rikke tõttu lükati start edasi ja rike kõrvaldati [[Challenger]]ilt võetud varuosaga.{{lisa viide}}
 
Varem oli start määratud [[9. oktoober|9. oktoobrile]], kuid see tuli RCS-tõukurite süsteemi tankimise ajal edasi lükata, sest süsteem hakkas lekkimaja seetõttu tuli üle 300 kuumuskilbi termokaitseplaadi asendada. ÕnneksSeda sai teha stardiplatvormil ja järgmiseks tähtajaks määrati [[4. november]], kuid siis tuli start tehnilise rikke tõttu taas edasi lükata.{{lisa viide}}
 
STS-2 oli esimene missioon ajaloos, mil taaskasutatav kosmoselaev naasis kosmosesse teise meeskonnaga. Missiooni ajal külastas missiooni juhtimiskeskust president [[Ronald Reagan]]<ref name="Reagan" />, kes pidi keskust algsete plaanide kohaselt külastama missiooni STS-1 ajal.{{lisa viide}}
 
Missioon pidi kestma viis päeva ja selle ajal oli planeeritud [[Canadarm]]i testimine, kuid lennujuhid otsustasid Canadarmi testimisest loobuda ning lendu kahe päeva võrra lühendada, kui üks kolmest kütuseelemendist rikki läks. Engle ja Truly otsustasid korraldusi eirata ja püsisid plaanipärastel magamisaegadel ärkvel, et Canadarmi salaja katsetada. Vahelejäämise vältimiseks, katsetasid nad Canadarmi, kui nad polnud missiooni juhtimiskeskuse raadioside levialas.{{lisa viide}}
 
Columbia maandus 14. novembril kell 13:23 [[Edwardsi õhujõudude baas]]i. Columbia sisenes Maa atmosfääri komandör John Engle'i käsitsi juhtimisel ja Engle sai ainsaks astronaudiks, kes juhtis kosmosesüstikut alates atmosfääri sisenemisest kuni maandumiseni. Ülejäänud missioonidel juhtis atmosfääri sisenemist arvuti ja piloodid võtsid juhtimise üle viis minutit enne maandumist<ref>[http://www.nasa.gov/mission_pages/shuttle/launch/landing101.html Space Shuttle: Landing 101]</ref>.
63. rida:
Lühendatud lennust hoolimata täideti üle 90% missiooni eesmärkidest. Starditorni helisummutamissüsteemile tehtud parandused olid edukad ja STS-2 stardi ajal ei kaotatud ühtegi kuumuskilbi termokaitseplaati ning ainult 12 sai viga.<ref name="STS" />
 
STS-2 oli Space Shuttle'i programmi esimene missioon kus märgati tahkekütusekiirendite O-tihendite ebatavalist kulumist.<ref name="Warnings" /> NASA uuris seda ja leidis, et see pole kosmosesüstikutele ohtlik. O-tihendite ebatavalist kulumist märgati veel 14 missioonil ja see sai [[28. jaanuar]]il [[1986]] toimunud kosmosesüstik [[Challengeri katastroof]]i põhjuseks.{{lisa viide}}
 
Lisaks oli STS-2 Space Shuttle'i programmi viimane missioon, kus [[Space Shuttle'i välispaak]] oli värvitud valgeks. Kaalu vähendamiseks jäeti välispaak edaspidi värvimata ja see muutis paagi 272 kilogrammi kergemaks.<ref name="White" />