Aserbaidžaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
107. rida:
[[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|Urartu ja [[Assüüria]] alad [[8. sajand eKr|8]]-[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]]]
[[9. sajand eKr|9. sajandil eKr]] kujunes tolleaegses [[Lõuna-Aserbaidžaan]]is (tänapäeva Iraan) [[Urmia järv]]e piirkonnas Aserbaidžaani ala esimene riiklik moodustis – [[Manna riik]], mis mis võitles pidevalt oma naabrite [[Assüüria]] ja [[Urartu]]ga.
[[Pilt:AtropateneHistoryofIran.png|thumb|left|Atropatene asukoht esimesel sajandil eKr]]
[[Pilt:Caucasus 250 AD map de.png|thumb|left|Armeenia kuningriik ja [[Albaania (Kaukaasias)|Kaukaasia Albaania]] aastal 250]]
[[7. sajand eKr|7. sajandi eKr]] II poolest kuulus sealne ala [[Meedia riik]]i ja [[6. sajand eKr|6. sajandi eKr]] II poolest [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidid]]e valdusse. Aserbaidžaani lõuna- ja Iraani põhjaosas kujunes [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] hõlmav [[Atropatene]] riik.
[[File:Caucasus Albania.jpg|pisi|[[Albaania (Kaukaasias)|Kaukaasia Albaania]]]]
Muistsel ajal elasid praeguse Aserbaidžaani alal Kaukaasia albaanlased, kes rääkisid kaukaasia [[lesgi]] (lesgiini) haru keeltes, [[Nahhitševan]]is aga [[pärsia keel]]t kõnelev rahvas. Praegu on lesgid taandunud üheks [[Venemaa]] [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna]] [[Dagestan]]i rahvusgrupiks.
[[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] lõid Kaukaasia albaanlased oma kuningriigi, [[1. sajand]]i kirjalik allikas, pajatab seal elanud 26 hõimust, kes kõik rääkisid oma [[dialekt]]i ja igal neist oma kuningas. Albaania ([[ladina keel]]es ''Albania'') oli ajalooline piirkond ja [[Albaania (Kaukaasias)|riik]] [[4. sajand eKr|4. sajandist eKr]] – [[10. sajand]]ini pKr [[Taga-Kaukaasia]] idaosas [[Kaspia meri|Kaspia mere]] rannikul, hõlmates osa nüüdsest Aserbaidžaanist (põhja pool [[Araksi jõgi|Araksi jõge]] ja lõuna pool oli [[Atropatene]]) ja Venemaa [[Dagestan]]i rajooni territooriumist. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] sõdis Albaania [[Rooma vabariik|Roomaga]] [[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]ini valitsesid riigis [[Partia]] Aršakiidide haru albaania [[Aršakiidid]]. [[3. sajand]]i keskpaigast oli Kaukaasia Albaania [[Sassaniidid]]e vasallriik laialdase [[autonoomia]]ga, kus kuningas Urnayri (313–371) ajal võeti vastu [[ristiusk]]. [[6. sajand]]i lõpus tekkis Aserbaidžaani põhjaosas [[Girdimani vürstiriik]]. [[Sassaniidide riik|Sassaniidide rii]]gi langedes saavutas Albaania [[7. sajand]]i keskel iseseisvuse, [[Mihraniidid]]e valitsemisel ja riik lähenes Bütsantsile. [[File:Colchis and Iberia, 1706.jpg|thumb|left|]]
[[7. sajand]]i lõpul läksid alad [[Kalifaat|Kalifaadi]] koosseisu ning [[8. sajand]]ist algas albanite [[islam]]iseerumine. Araablaste ülemvõimu vastane hurramiitide liikumine paisus 9. sajandil ülestõusudeks, suurim neist toimus 816–837 Babeki juhtimisel. [[10. sajand]]il jagunes Albaania ala mitme väikeriigi vahel ning kui [[11. sajand]]il tungisid piirkonda seldžukid-oguusid, kohalik elanikkond assimileeriti. 9. sajandi II poolel tekkis nüüdse Aserbaidžaani alal mitu riiki: [[Põhja-Aserbaidžaan]]is [[Şirvan]] ja [[Šaddadiidid]]e, Lõuna-Aserbaidžaanis [[Sadžiidid]]e, [[Salariidid]]e ja [[Ravadiidid]]e riik.
| |||