Herman (Aav): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
9. rida:
[[Pilt:Peapiiskop Hermani mälestustahvel Hellamaal.jpg|pisi|Peapiiskop Hermani mälestustahvel [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik]]us]]
 
Herman Aav sündis [[Muhu]] saarel [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kogudus|Hellamaa õigeusu koguduse]] [[kösterkooliõpetaja]] [[Vassili Aav]]a ja õmbleja Maria Aava (sündinud Ellik) esimese lapsena. Hiljem sündisid perekonda veel tütar ja teine poeg. Hermani õde suri umbes aasta vanusenaaastaselt, tema noorem vend läks aga tööle Siberisse, kust Eestisse tagasi ei pöördunudki.
 
Alustanud varakult ettevalmistusi õpinguteks [[Riia vaimulik kool|Riia vaimulikus koolis]], praktiseeris ta lapsena [[vene keel]]t [[Kuressaare]]s kohaliku vene rahvusest [[diakon]]i perekonnasperes. EsmaseTa hariduse saiõppis Hellamaa õigeusu kihelkonnakoolis ja Kuressaare linnakoolis. Riia vaimulikus koolis õppis ta aastatel [[1889]]–[[1894]]. Tema enda mälestuste kohaselt olid seal tema lemmikaineteks joonistamine ja muusikaõpetus.
 
Aastatel [[1894]]–[[1900]] jätkas Herman õpinguid [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]], mille lõpetamise järel suunati tööle kösterkooliõpetajana [[Haapsalu]] [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus|õigeusu kogudusse]]. Töö kõrvalt tegeles ta seal intensiivselt maalimisega ja kaalus isegi elukutse vahetamist ning õppima asumist [[Peterburi Kunstiakadeemia]]sse.
22. rida:
[[1917]]. aastal oli ta Saare praostkonna delegaat Eesti- ja Liivimaa õigeusu koguduste täiskogul. Samal aastal valiti ta ühtlasi Saare praostiks ja jäi sellele ametikohale [[1919]]. aastani.
 
Kaotanud [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese maailmasõja]] ajal Saksa sõjaväele oma hobused ja piimakarja, pidi ta leidma preestriameti kõrvalt lisateenistust perekonna elatamiseks. Aastal 1919 töötas ta kolm kuud ajalehe [[Saarte Kaja]] abitoimetajana, alates [[1920]]. aastast teenis leiba Saare maavalitsuse ametniku ja Kuressaare rahvakooli õpetajana.
 
[[1921]]. aastal ta lesestus ja pidi edaspidi kandma üksi hoolt oma kuue lapse eest.
42. rida:
Juulis 1923 osales Herman Aav Soome kiriku esindajana läbirääkimistel Konstantinoopoli patriarhaadi keskuses [[İstanbul]]is, kus selgus, et autokefaalia ehk täieliku iseseisvuse asemel on patriarh nõus Soome piiskopkonnale andma ainult [[autonoomia (õigeusk)|autonoomia]], st sisuliselt sama staatuse, mille Soome piiskopkond oli 1921. aastal saanud ka Moskva patriarhaadilt. Vaatamata sellele võeti pakkumine [[6. juuli]]l [[1923]] siiski vastu.
 
[[7. juuli]]l [[1923]] korraldas Konstantinoopoli patriarhaadi Püha Sinod (piiskoppide kogu) piiskop Hermani vormilise valimise piiskopi ametikohale ja samal päeval nimetas patriarh [[Meletios IV]] ta [[Karjala piiskop]]iks. Ametisse pühitseti ta järgmisel päeval, [[8. juuli]]l. Pühitsemise toimetas patriarh isiklikult koos üheksa [[metropoliit|metropoliidiga]].
 
Alaliselt saabus piiskop Herman Soome septembris 1923 ja [[13. november|13.]]–[[15. november|15. novembrini]] [[Sortavala]]s toimunud erakorralist kirikukogu, mis ratifitseeris kõik patriarhi otsused, juhatas juba tema. Pärast piiskop Serafimi ametist vabastamist keelenõuete mittetäitmise tõttu [[29. detsember|29. detsembril]] [[1923]] jäi Herman ainsaks tegevpiiskopiks Soome Õigeusu Kirikus ja asus seda faktiliselt juhtima.
68. rida:
[[14. jaanuar]]il [[1961]] suri piiskop Herman oma kodus [[Kuopio]]s. Tema matusetalitus toimus Kuopio õigeusu katedraalis sama aasta [[17. jaanuar]]il.
 
==TunnustusedTunnustus==
*1927 [[Püha Piiskop Platoni orden]]i 1. järk<ref>[http://www.eoc.ee/vaimulik/aav-herman/ Vaimulike andmebaas]</ref>
*1928 [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] suurrist
*1936 Läti [[Kolme Tähe orden]]i 2. järk
*1939 [[Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/15910/herman-aav Teenetemärkide kavalerid]</ref>
 
==Looming==
102. rida:
}}
 
==Allikad==
==Kasutatud allikad==
*[[Heikki Koukkunen|Koukkunen, Heikki]]. ''Tuiskua ja tyventä : Suomen ortodoksinen kirkko 1918–1978''. Heinävesi : Valamon luostari, 1982.
*[[Veikko Purmonen|Purmonen, Veikko]]. ''Arkkipiispa Hermanin elämä : Ortodoksisen kirkon vaiheita Virossa ja Suomessa''. Pieksämäki : Ortodoksisten Pappien Liitto, 1986.