Herman (Aav): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
9. rida:
[[Pilt:Peapiiskop Hermani mälestustahvel Hellamaal.jpg|pisi|Peapiiskop Hermani mälestustahvel [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirik]]us]]
Herman Aav sündis [[Muhu]] saarel [[Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kogudus|Hellamaa õigeusu koguduse]] [[kösterkooliõpetaja]] [[Vassili Aav]]a ja õmbleja Maria Aava (sündinud Ellik) esimese lapsena. Hiljem sündisid
Alustanud varakult ettevalmistusi õpinguteks [[Riia vaimulik kool|Riia vaimulikus koolis]], praktiseeris ta lapsena [[vene keel]]t [[Kuressaare]]s kohaliku vene rahvusest [[diakon]]i
Aastatel [[1894]]–[[1900]] jätkas Herman õpinguid [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]], mille lõpetamise järel suunati tööle kösterkooliõpetajana [[Haapsalu]] [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus|õigeusu kogudusse]]. Töö kõrvalt tegeles ta seal intensiivselt maalimisega ja kaalus isegi elukutse vahetamist ning õppima asumist [[Peterburi Kunstiakadeemia]]sse.
22. rida:
[[1917]]. aastal oli ta Saare praostkonna delegaat Eesti- ja Liivimaa õigeusu koguduste täiskogul. Samal aastal valiti ta ühtlasi Saare praostiks ja jäi sellele ametikohale [[1919]]. aastani.
Kaotanud [[Esimene maailmasõda|
[[1921]]. aastal ta lesestus ja pidi edaspidi kandma üksi hoolt oma kuue lapse eest.
42. rida:
Juulis 1923 osales Herman Aav Soome kiriku esindajana läbirääkimistel Konstantinoopoli patriarhaadi keskuses [[İstanbul]]is, kus selgus, et autokefaalia ehk täieliku iseseisvuse asemel on patriarh nõus Soome piiskopkonnale andma ainult [[autonoomia (õigeusk)|autonoomia]], st sisuliselt sama staatuse, mille Soome piiskopkond oli 1921. aastal saanud ka Moskva patriarhaadilt. Vaatamata sellele võeti pakkumine [[6. juuli]]l [[1923]] siiski vastu.
[[7. juuli]]l [[1923]] korraldas Konstantinoopoli patriarhaadi Püha Sinod (piiskoppide kogu) piiskop Hermani vormilise valimise piiskopi ametikohale ja samal päeval nimetas patriarh [[Meletios IV]] ta [[Karjala piiskop]]iks. Ametisse pühitseti ta
Alaliselt saabus piiskop Herman Soome septembris 1923 ja [[13. november|13.]]–[[15. november|15. novembrini]] [[Sortavala]]s toimunud erakorralist kirikukogu, mis ratifitseeris kõik patriarhi otsused, juhatas juba tema. Pärast piiskop Serafimi ametist vabastamist keelenõuete mittetäitmise tõttu [[29. detsember|29. detsembril]] [[1923]] jäi Herman ainsaks tegevpiiskopiks Soome Õigeusu Kirikus ja asus seda faktiliselt juhtima.
68. rida:
[[14. jaanuar]]il [[1961]] suri piiskop Herman oma kodus [[Kuopio]]s. Tema matusetalitus toimus Kuopio õigeusu katedraalis sama aasta [[17. jaanuar]]il.
==
*1927 – [[Püha Piiskop Platoni orden]]i 1. järk<ref>[http://www.eoc.ee/vaimulik/aav-herman/ Vaimulike andmebaas]</ref>
*1928 – [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] suurrist
*1936 – Läti [[Kolme Tähe orden]]i 2. järk
*1939 – [[Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/15910/herman-aav Teenetemärkide kavalerid]</ref>
==Looming==
102. rida:
}}
==Allikad==
*[[Heikki Koukkunen|Koukkunen, Heikki]]. ''Tuiskua ja tyventä : Suomen ortodoksinen kirkko 1918–1978''. Heinävesi : Valamon luostari, 1982.
*[[Veikko Purmonen|Purmonen, Veikko]]. ''Arkkipiispa Hermanin elämä : Ortodoksisen kirkon vaiheita Virossa ja Suomessa''. Pieksämäki : Ortodoksisten Pappien Liitto, 1986.
|