Jäätmed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Originaaluurimuslik hinnang ("õnneks") välja
1. rida:
{{See artikkel|räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Prügi (perekonnanimi)]]}}
{{NeutraalsusVaidlustatud}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
'''Jäätmed''' (ainsuses ''jääde'') on [[inimtegevus]]es moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid<ref name="SEI"/>. [[Jäätmeseadus]]e kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille [[jäätmevaldaja|valdaja]] on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.<ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/104012013034 Jäätmeseadus]</ref>
 
Looduslikus [[aineringe]]s, jäätmeprobleemi pole, sest kõik see, mis [[biosfäär]]is [[orgaaniline aine|orgaaniliste ainetena]], [[organism]]idena tekib ka lagundatakse [[bioloogia|bioloogiliste]] [[lagundaja]]te poolt. Vaid [[inimene]] oma aktiivselt [[keskkond]]a muutva tegevusega toodab jäätmeid, mis loodust [[saastamine|saastavad]] ja reostavad. Inimene muudab ümbritsevat keskkonda, näiteks luues [[materjal]]e, mis lagunevad looduses väga kaua. [[Teadus]]e ja [[tehnika]] revolutsioon [[valgustusajastu]]l tõi kaasa [[tööstus]]e arengu ja [[inimpopulatsioon]]i pIahvatusliku suurenemise. Enne seda aega oli jäätmete probleem, looduse saastamine suhteliselt väike. Jäätmed on inimtsivilisatsiooni, selle progressi pahupool, üks [[globaalprobleem|globaalsetest probleemidest]]. Õnneks sedaSeda probleemi teadvustatakse ja püütakse leida lahendusi rahvusvahelisel tasemel kokkulepeid sõlmides. Näiteks Pariisi kliimakonverents võttis vastu otsused, mis püüavad pidurdada tööstuse poolt põhjustatud [[kliima soojenemine|kliima soojenemist]].{{lisa viide}}
 
Inimtegevuse jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi [[olmejäätmed|olmejäätmeid]] saab edukalt kasutada [[kompost]]imisel. Jäätmeid saab teatud juhtudel kasutada [[soojuselektrijaam]]ade kütusena.<ref>[[Argo Rosin]]. [http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1999/1_1999/jaatmed.htm Prügist elekter ja soojus või haigused], [[Keskkonnatehnika]], 1, 25, 1999</ref>