Colombia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vt ÕS |
Märgised: Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus |
||
35. rida:
}}
'''Colombia''' [kol'ombia] (mööndav nimekuju ''Kolumbia''), ametlikult Kolumbia Vabariik on riik [[Lõuna-Ameerika]] loodeosas [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ääres. Piirneb [[Brasiilia]], [[Peruu]], [[Ecuador]]i, [[Venezuela]] ja [[Panama]]ga. Riigi pealinn ning majanduse ja kultuuri keskus on [[Bogotá|Bogotá.]]
Kolumbias on suuruselt teine bioloogiline mitmekesisus maailmas<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://web.archive.org/web/20131029190443/http://www.prodiversitas.bioetica.org/nota63.htm|pealkiri="Kolumbias on suuruselt teine kõige bioloogiline mitmekesisus maailmas"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> ja see on üks seitsmeteistkümnest maailma mitmekesisemast riigist; selle territoorium hõlmab Amazonase vihmametsi, mägismaid, rohumaid, kõrbeid ning saari ja rannajooni nii Atlandi ookeani kui ka Vaikse ookeani piirkonnas (Lõuna-Ameerika ainus riik).
Kolumbia on ainus [[NATO]] liikmesriik [[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerikas]]. See on osa juhtivate arenevate turgude CIVETSi grupist ning ÜRO-, [[WTO]]-, [[OAS|OASi-]], Vaikse ookeani liidu- ning [[Mercosur]]<nowiki/>i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide assotsieerunud liige.
Kolumbia lipul kollane ehk enamus lipu pindalast tähistab riigi rikkust, jõukust ja päikest kui valguseallikat. Sinine värv tähistab ookeaneid, jõgesid, mis voolavad läbi Kolumbia ning taevast. Viimane ehk punane värv tähistab verd, mis on valatud Kolumbia iseseisvumise jaoks, nende tahtejõudu ja panust.
Kolumbia riigipea on [[president]] [[Iván Duque Márquez]]
== Haldusjaotus ==
78. rida ⟶ 86. rida:
</ol>
|}
Departemangud jagunevad valdadeks (''municipios'').
== Demograafia ==
Kolumbia, kus elab 2020. aastal hinnanguliselt 50 miljonit inimest, on Ladina-Ameerikas suuruselt kolmas riik [[Brasiilia]] ja [[Mehhiko]] järel. 20. sajandi alguses oli Kolumbia rahvaarv umbes 4 miljonit. Alates 1970. aastate algusest on Kolumbia sündimus, suremus ja rahvastiku kasvutempo pidevalt langenud. Elanikkonna kasvutempo on 2016. aastal hinnanguliselt 0,9%<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.GROW?locations=CO|pealkiri=Rahvaarvu tõus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Ligikaudu 26,8% elanikkonnast olid 15-aastased või nooremad, 65,7% olid 15–64-aastased ja 7,4% olid üle 65-aastased<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.GROW?locations=CO|pealkiri=Rahvaarvu jaotus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Vanemate inimeste osakaal elanikkonnast on hakanud märkimisväärselt suurenema. Prognooside kohaselt on Kolumbias 2050. aastaks 55,3 miljonit elanikku.
=== Keeled ===
Üle 99,2% kolumbialastest räägib [[hispaania keel]]<nowiki/>t, mida nimetatakse ka kastiilia keeleks. Samuti kasutatakse riigis 65 [[inglise keel]]<nowiki/>t, kahte [[Kreoolkeel|kreooli keel]]<nowiki/>t, romi keelt ja Kolumbia viipekeelt. Inglise keelel on ametlik staatus San Andrés, Providencia ja [[Santa Catalina saar (Colombia)|Santa Catalina]] saarestikus<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://babel.banrepcultural.org/cdm/search|pealkiri=Kolumbias räägitavad keeled|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Koos hispaania keelega on Ethnologue'i andmebaasis Kolumbias kokku 101 keelt. Kõnekeelte spetsiifiline arv varieerub veidi, kuna mõned autorid peavad eri keelteks seda, mida teised peavad sama keele variantideks või murrakuteks. Hinnangute kohaselt registreeriti Kolumbias 71 riigikeelt, mida tänapäeval riigis räägitakse - enamik neist kuuluvad tšibchani, tucanoani, Bora – Witoto, Guajiboani, Arawakani, Kariibi, Barbacoani ja Saliibi keelte perekondadesse. Emakeele kõnelejaid on praegu umbes 850 000.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Colombia#cite_note-lenguas_indígenas-258|pealkiri=Emakeelt rääkivad inimesed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.09.2020}}</ref>
=== Religioon ===
Riiklik statistikaosakond (DANE) ei kogu usulist statistikat ja täpseid aruandeid on keeruline saada. Erinevate uuringute ja küsitluste põhjal peab kristlus kinni umbes 90% elanikkonnast, kellest suurem osa (70,9–79%) on roomakatolikud, samas kui märkimisväärne osa (16,7%) järgib protestantismi (peamiselt evangeelitsust). . Umbes 4,7% elanikkonnast on ateistid või agnostikad, 3,5% väidavad, et usuvad jumalasse, kuid ei järgi konkreetset usundit. 1,8% kolumbialastest peab kinni Jehoova tunnistajatest ja adventismist ning vähem kui 1% järgib teisi religioone, näiteks bahá'í usku, islamit, judaismi, budismi, mormonismi, hinduismi, põlisusulisi, [[Hare Krišna liikumine|Hare Krishna]] liikumist, [[Rastafarianism|Rastafari]] liikumist, õigeusu katoliiklasi Kirik ja vaimulikud õpingud. Ülejäänud inimesed kas ei vastanud või vastasid, et ei tea. Lisaks ülaltoodud statistikale teatas 35,9% kolumbialastest, et nad ei usu aktiivselt. Kui ristimisnumbri järgi jääb Kolumbia enamasti roomakatoliku riigiks, tagab Kolumbia 1991. aasta põhiseadus usuvabaduse ning kõik usundid ja kirikud on seaduse ees võrdselt vabad. Seadus hõlmab käsitöölisi ja väikeseid kaupmehi, kes on linnade laienemises suurt rolli mänginud viimaste aastakümnete jooksul. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.pewforum.org/2014/11/13/religion-in-latin-america/|pealkiri=Usk Kolumbias|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>[[Pilt:Colombia, administrative divisions - et - colored (+box).svg|pisi|Departemangud]]<br />
== Ajalugu ==
94. rida ⟶ 108. rida:
== Kultuur ==
=== Muusika ===
Kolumbias on ergas andekate muusikute kollaaž, mis puudutab täielikku rütmide spektrit. Kolumbia muusikud, heliloojad, muusikaprodutsendid ja lauljad on rahvusvaheliselt tunnustatud, näiteks [[Shakira]], [[Juanes]], Carlos Vives<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.elespectador.com/cromos/especial-colombia/articulo-147471-personajes-destacados-la-musica-vibra-los-cinco-continentes|pealkiri=Kuulsamad Kolumbia muusikud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> jt. Kolumbia muusika ühendab Euroopast mõjutatud kitarri- ja laulustruktuuri põliselanike suurte gaita flöötide ja löökpillidega, selle löökpillide struktuur ja tantsuvormid on pärit Aafrikast. Kolumbias on mitmekesine ja dünaamiline muusikaline keskkond<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.liveabout.com/genres-of-music-in-colombia-2141523|pealkiri=Kolumbia muusika|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>.<gallery>
Fail:Tiple.jpg|Rahvuspill Tiple
</gallery>
=== Kirjandus ===
Kolumbia kirjandus pärineb Kolumbuse-eelsest ajastust - perioodi silmapaistev näide on eepiline luuletus, mida tuntakse nimega "Yurupary legend"<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.ee/books?id=s_ADFUglHo0C&pg=PP1&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false|pealkiri="Yurupary legend"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Hispaania kolooniaajast on silmapaistvate kirjanike hulka kuulunud Juan de Castellanos (Elegías de varones ilustres de Indias), Hernando Domínguez Camargo ja tema eepiline luuletus "San Ignacio de Loyolale", Pedro Simón, Juan Rodríguez Freyle (El Carnero), Lucas Fernández de. Piedrahita ja müstika esindaja nunn Francisca Josefa de Castillo. Romantismiga seotud taasiseseisvumisjärgne kirjandus tõstis esile Antonio Nariño, José Fernández Madridi, Camilo Torres Tenorio ja Francisco Antonio Zea. 19. sajandi teisel poolel ja kahekümnenda sajandi alguses sai populaarseks kirjandusžanr, mida tuntakse costumbrismo nime all; selle aja suured kirjanikud olid Tomás Carrasquilla, Jorge Isaacs ja Rafael Pombo (neist viimased kirjutasid tähelepanuväärseid lastekirjanduse teoseid). Sel perioodil arendasid modernistlikku liikumist sellised autorid nagu José Asunción Silva, José Eustasio Rivera, León de Greiff, Porfirio Barba-Jacob ja José María Vargas Vila. 1872. aastal asutas Kolumbia Colombia keeleakadeemia, mis oli esimene hispaania keele akadeemia Ameerikas. Candelario Obeso kirjutas murrangulise filmi Cantos Populares de mi Tierra (1877) - esimese afro-kolumbia autori luuleraamatu põhjal. Aastatel 1939–1940 anti Bogotá linnas välja Stone and Sky nime all seitse luuleraamatut, mis mõjutasid riiki märkimisväärselt; neid on toimetanud luuletaja Jorge Rojas. Järgmisel kümnendil asutas Gonzalo Arango vastuseks toonasele vägivallale liikumise "Miski". Teda mõjutasid nihilism, eksistentsialism ja teise suure Kolumbia kirjaniku - Fernando González Ochoa mõte. Ladina-Ameerika kirjanduse buumi ajal tekkisid edukad kirjanikud, eesotsas [[Nobeli auhind|Nobeli]] preemia laureaadi [[Gabriel García Márquez]]<nowiki/>i ja tema suurejoonelise opuse „Sada aastat üksindust“, Eduardo Caballero Calderóni, [[Manuel Mejía Vallejo]] ja [[Miguel de Cervantes|Cervantese]] nimelise kirjaniku [[Álvaro Mutis|Álvaro Mutisega]] ja Astuuria vürsti kirjandusauhind. Teised juhtivad kaasaegsed autorid on Fernando Vallejo, William Ospina (Rómulo Gallegose auhind) ja Germán Castro Caycedo.<gallery>
Fail:Gabriel García Marquez (recadrage).jpg|[[Gabriel García Márquez|Gabriel Garcia Marquez]], Nobeli preemia laueraat
</gallery>
=== Sport ===
[[Fail:Nairo Quintana, Paris-Nice 2013.JPG|pisi|[[Nairo Quintana]], üks Kolumbia edukamatest jalgratturitest]]
Tejo <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://thecitypaperbogota.com/uncategorized/homepage-featured/tejo-most-muddy-sport/|pealkiri=Kolumbia rahvussport Tejo|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> on Kolumbia rahvussport ja meeskondlik spordiala, mis hõlmab mürskude laskmist eesmärgi saavutamiseks. Kõigist Kolumbia spordialadest on [[jalgpall]] aga kõige populaarsem. Colombia oli 2001. aasta [[Copa América]] meister, kus nad püstitasid uue rekordi - oldi võitmata, ei lasknud lüüa ühtegi väravat endale ja võideti iga matš. Kolumbia on rulluisutajate keskus: rahvusmeeskond on kõvad tegijad rulluisutamise maailmameistrivõistlustel<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://web.archive.org/web/20140326235134/http://www.elpais.com.co/elpais/deportes/noticias/patinaje-colombiano-ganador-mundo|pealkiri=Kolumbia rulluisutajad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Colombia on olnud jalgrattasõidul traditsiooniliselt väga hea ning suur osa Kolumbia jalgratturitest on triumfeerinud suurematel jalgrattasõiduvõistlustel<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://web.archive.org/web/20140705225607/http://www.antena2.com.co/noticias/momentos-historicos-del-ciclismo-colombiano-69593|pealkiri=Kolumbia jalgrattasport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. [[Pesapall]] on Kariibi mere piirkonnas populaarne, peamiselt linnades [[Cartagena (Colombia)|Cartagena]], [[Barranquilla]] ja Santa Marta. Nendest linnadest on tulnud häid mängijaid nagu: Orlando Cabrera, Édgar Rentería, kes oli maailmameistrivõistluste meister aastatel 1997 ja 2010, ja teised, kes on mänginud pesapalli [[Major League Baseball|Major League]]'i liigas. Kolumbia oli amatööride maailmameister aastatel 1947 ja 1965. [[Poks]] on üks spordialasid, mis Kolumbia jaoks on tootnud kõige rohkem maailmameistreid. Kolumblaste sportlikes eelistustes on oluline koht ka [[Mootorisport|motospord]]<nowiki/>il; [[Juan Pablo Montoya]] on võidusõiduautojuht, kes on tuntud tänu seitsme [[Vormel 1|Vormel-1]] võistluse võitmise üle. Kolumbias on silma paistnud ka sellised spordialad nagu [[BMX]], [[judo]], [[laskesport]], [[taekwondo]], [[maadlus]], [[sukeldumine]] ja [[kergejõustik]], samuti on neil tõsised raskuste tõstmise ja [[Keegel|bowling]]<nowiki/>u traditsioonid.
==Vaata ka==
| |||