Ufa mošeed: erinevus redaktsioonide vahel

'''Azievi (Gazijevi) mošeemošeed''' - seda peetakse ajaloolise Baškortostani territooriumi peamiseks mošeeks kuni [[1736]]. aastani. Mošee ehitati umbes XIII-XIV sajandil ning pühamu baas on seotud Baškiiria esimese [[Imaam|imaami]] Hussein Bey tegevusega. Rahvakogu (Йыйын) , kes omas baškiiride omavalitsuses kõrgeimat autoriteeti ning pidas oma koosolekuid Azievi mošees. See pühamu asus Bursuvani jõe ääres (Bersianka jõgi), Kurgauli mäe (Tšesnokovskaja mägi) lähedal nüüdse Ufa linna Kirovski piirkonna territooriumil. Ka Ufa kindluse ja Baškiiri pärandatud eramaade vaheline piir jooksis läbi selle piirkonna, seetõttu saihakati seeseda kohtkohta endalenimetama "Baškiiri patrimooniate piiripiiriks" tiitli. Bersuvanis tervitasid Ufa ametnikud pidevalt välisriikide diplomaate ja kaupmehi, kes saabusid [[Venemaa|Venemaale]] [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasiast]] ja [[Kasahstan|Kasahstanist]]. 1735. aasta lõpus või [[1736]]. aasta alguses hävitasid IK Kirilovi väed Dragoon Vologda rügemendi osalusel Asievi mošee täielikult, üritades allasurudamaha suruda baškiiride ülestõusu.

'''Esimene katedraal-mošee''' ehitati [[1830]]. aastal Orenburg Mohammedani vaimse koguduse mufti Gabdesalam Gabdrakhimovi palve peale. Rahastust ehituseks saadi Ufa Mukmin Khozjaseitovi 2. gildi kaupmehelt.  20. sajandi algul elas pühakoja läheduses 920 inimest. Mošees tegutsesid madrasa "Gusmaniya" ja vene-baškiiri 2-klassilised koolid. Esimene katedraali mošee oli aastatel [[1960]]-–[[1992]] ainus olemasolev mošee Ufa linnas. Kuulsad imaam-khatibid: G. Gabdrahimov (1830–1840), A. Gabdussalyamov (1840–1844), Sh. G. Suleimanov (1844–1885), Gusmanov (1888-19071888–1907), D. T. Abzgildin (1907–1938), B.V. Tuguzbaev (1938–1983), N.M. Nigmatullin (1983–1992), M.M. Mukhamadislamov (1992–2006), V.M. Timirgaliev (alates 2006). [[1989]]. aastal avati [[Usuasjade Nõukogu|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Usuasjade Nõukogu]] resolutsiooni alusel mošees madrasa <nowiki>''Rizaytdin Fahretdin''</nowiki>. See mošee on siiani tähtis kultuuripärandi objekt kuni tänase päevani.

Aastal [[1923]] anti usklikele luba seitsmenda katedraal-mošee ehitamiseks. Kuni 1928. aastani pidas Imaam Khatib N. Ishayev koduseid jumalateenistusi, kuid pealepärast 1928. aastat eemaldasid nad ennast islami kogukonna registreerimisest. Seitsmendat katedraali mošee hoonet eipole ehitatud kunagi.

'''Ljalja Tjulpani mošee''' avati [[1998]]. aastal<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.beautifulmosque.com/Lala-Tulpan-mosque-in-Ufa-Russia|Pealkiri=Ljalja Tulpani mošee pildigalerii|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.05.2019}}</ref>. Mošee mahutab rohkem kui 1000 usklikku. Mošee imaam-khatibiks 1999. aastal oli G. Valeev, kuid aastal 2000 asendati ta M. Tajuddinoviga, kes on seal tänini. Aastatel 1999-20051999–2005 asus mošees ka Vene islamiülikool.

'''Ikhlase mošee''' avati [[2001]]. aastal pärast [[1956]]. aastal ehitatud endise Luchi kinohoone rekonstrueerimist. Mošees asub madrasa, televisioonistuudio, kirjastus ja raamatukogu<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ladyland98.com/dom/21320-mechet-ihlas-ufa.html|Pealkiri=Ikhlase mošee tutvustus ja pildigalerii|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.05.2019}}</ref>. Mošee imaam-khatib alates 1997. aastast on M. M. Galljamov.

'''Munira mošee''' ehitatiehitust [[2011]]. aastal tänurahastas Munira Baygildina isiklikele vahenditeleisiklikult<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ufacity.info/news/76415.html|Pealkiri=Piltuudis Munira mošee avamisest (vene keeles)|Väljaanne=|Aeg=10.06.2011|Kasutatud=29.05.2019}}</ref>. Ta on Moslemi naiste ühiskonna organisatsiooni esimees.