Sulu sultanaat: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sulu sultanaat''' on ajalooliselt asunud [[Sulu saared|Sulu saarestikus]] [[Sulu meri|Sulu meres]] [[Filipiinid]]e lõunaosas ja mida on läbi aegade valitsenud [[Tausug]]i rahva üle antud piirkonna traditsiooniline islamistlik monarhia. Peale samanimelise saare on hõlmanud sultanaadi territoorium erinevaid saari ja piirkondi Sulu mere ümbruses. [[Tausuugid|Tausugi]] rahvas – Sulu kuningriigi ajalooline, kuid praeguseni säilinud rahvus – jätkab tänatänapäeval oma eksistentsi valitseva [[Kirami dünastia]]ga Filipiini Vabariigi võimu all.

Filipiinide Vabariigi presidendi Marcose memorandum 427 (1974. aastal) tunnustab Sulu Sultanaadi järjepidevust ningja legitiimsust.<ref name=":1" />

Filipiinide Presidendipresidendi [[Ferdinand Marcos]]e 427. memorandumi tekst:

Samuti on säilinud Sulu sultani suveräänsed ajaloolised õigused Põhja-Borneo piirkonna üle, mis hetkel kuulub Malaisiale ja mida haldab Sabah osariik.<ref name=":0" /> Malaisia maksab tänase päevanitänapäevani [[Kirami dünastia]]le Sabahi maa eest renti. Sulu sultanaati ajalooliselt valitsenud kuningakoja pea on tänapäeval [[Muedzul Lail Tan Kiram]].

Sharif-ul Hāshimi järeltulijate sultanite [[Azim ud-Din I|Kamaluddini]] ja Alauddini valitsusajal said tausugid tunda Euroopa kolonialismi laienemist, kuid pikka aega suutsid nad sellele vastu seista. Euroopa kolonisaatorid tungisid korduvalt Sulu sultanaadi maadele ja isegi pealinn Jolo vallutati mitmeid kordi, kuid Sulu sultanaat jäi püsima. Mõnda aega tundus, et jesuiidi misjonärid saavutasid Sulu saarestikus edu; sultan Alimuddin näitas nende vastu üles heatahtlikkust ja lasi end aastal 1750 koguni ristida – temast sai Sulu kuningas Ferdinand I. Siiski tuli tal silmitsi seista oma sugulaste ja kaasmaalaste vastuseisuga ning – mis sai veelgi otsustavamaks – ta sai tunda Hispaania võimude halvustavat suhtumist, kes ta üsna varsti pärast seda vahistasid ja vangi panid. Kui sultan taas vaba oli ja oma trooni (Briti sõjasalkade abil) tagasi sai, eelistas ta pärast seda hakata džihaadi eestvõitlejaks nimega "Amir ul Muminin" ([muhameedlaste] issandale ustav) ja on Tausugi rahva hulgas tänasenisiiani selle nimega tuntud. Nii Alimuddin kui ka tema poeg sultan Israel seisid silmitsi kasvava ebakindlusega sultanaadis, mida võimendas väljastpoolt tulev kolonisaatorite surve. Nende valitsusajast alates katkestati võimu traditsiooniline järjepidevus poliitilistel põhjustel mitmel korral. Sel ajal tõusid esile mitmed "antisultanid", kelleks olid dünastia noorema haru liikmed, isegi sugulusperede liikmed – kuid samal ajal aitasid need kõrvalekalded seaduspärastada dünastia doktriini ja muuta seaduslik troonipärimisõigus lineaarsemaks. Sultan Jamalul Kiram (surnud 1844) oli esimene valitseja, kes kasutas nime "Kiram"; tema järeltulijatest sai alguse Sulu hašimiidide kuninglik haru – Sulu sultanaati valitsev Kirami dünastia ja temast põlvnesid kõik hilisemad õiguspärased sultanid. Tasub mainida, et sultan Jamalul Kiram, kes valitses 1823–1844 oli esimene ajaloolane oma rahva seas. Ta kogus kokku erinevaid legende ja muinaslugusid, mis olid usaldusväärsed, ehkki samas üsnagi fantaasiarikkad, ning dikteeris seda ainulaadset kogumikku oma nõunikule.