Erinevus lehekülje "Raku" redaktsioonide vahel

Lisatud 37 baiti ,  3 kuu eest
P
resümee puudub
P (pisitoimetamine using AWB)
P
 
{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{See artikkel| on keraamikatehnikast. Tallinna allasumi kohta vaata [[Raku (allasum)]]; järve kohta vaata [[Raku järv]]; sovhoosi kohta vaata [[Raku (sovhoos)]].}}
[[Pilt:Hon'ami Koetsu Fujisan 1.jpg|pisi|[[Honami Kōetsu]]. "Fujisan", teenõu. Valge raku-põletus. Edo ajastu, 17. sajsajand. Rahvuslik aare]]
[[Pilt:Western-raku-vase.jpg|pisi|Läänepärane raku-põletus]]
'''Raku''' ([[jaapani keel]]es 楽焼 ''rakuyaki'', 'raku keraamika') on [[Jaapan]]is [[17. sajand]]il välja kujunenud [[madalkuumuskeraamika]] põletusviis. Samuti kannavad nimetust "raku" raku-põletuse läbinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse [[teetseremoonia]]tel.
Tänu [[zen-budism]]ile levisid Jaapanis laialdaselt teetseremooniad. Nendeks tseremooniateks oli vaja nõusid ja nõnda olevat Jaapani teemeister [[Sen no Rikyū]] (千利休; [[1522]]–[[1591]]) esitanud tellimuse [[Chōjiro Raku|Chōjirō]]le, kelle valmistatud nõud äratasid Rikyūs imetlust oma ilu ja rafineeritud vormiga. Chōjirō valmistas keraamilisi esemeid, mis olid kas täiesti mustad või punased ning mis paistsid silma oma lihtsuse ja [[dekoor]]i puudumisega ning mis seeläbi peegeldasid hästi ''[[wabi-sabi]]'' ideaale.<ref name="Rohlin">''Keraamika käsiraamat''</ref>
 
[[Kyōto]] keraamik Chōjirō (長次郎; [[1516]]–[[1592]]) olevat ajalooürikute kohaselt osalenud [[Jurakudai palee]] ehituse juures katusekivide valmistamisel, töötades seejuures [[daimjo]] [[Toyotomi Hideyoshi]] (豊臣 秀吉; [[1536]]/[[1537|37]]–[[1598]]) heaks. Viimane olevat kinkinud talle [[pitsat]]i, millel asetses ''[[kanji]]'' kirjamärk 樂 ''raku''. Chōjirō võttis selle endale perekonnanimeks ja tema lapsendatud pojal Jōkeil, kes jätkas isa tööd, lubati tema talendi tunnustamise märgina seda nime edasi kasutada. Niimoodi algas Raku dünastia, kus põlvest põlve pärandus keraamikatehnika ja nimi "rakuRaku" ning mille järeltulijad elavad tänase päevanitänapäevani Jaapanis ja jätkavad keraamikaga tegelemist.<ref name="Rohlin" />
 
Kui [[18. sajand]]il ilmus raku-tehnikat käsitlev õpetus, siis asutasid paljud Jaapani keraamikud Kyōto lähedusse keraamikatöökodasid sellega tegelemiseks.<ref name="Rohlin" />
Väljaspool Jaapanit saavutas raku [[20. sajand]]i teisel poolel lausa erakordse populaarsuse, ehkki see arenes täiesti teises suunas. Võrreldes kodumaa loodusliku, [[minimalism|minimalistliku]] ja tarbelise funktsiooniga, muutus läänes tähtsaks värvide mäng ja vormikäsitlus ning tarbelisus suures osas välistati.<ref name="Rohlin" />
 
Kyōtos [[1979]]. aastal toimunud konverentsil toimus kirgi üleskütnudkütnud vaidlus läänepärast raku-tehnikat kasutavate keraamikute [[Paul Soldner]]i ja [[Rick Hirsh]]i ning Raku dünastia noorima liikme Kichiemoni (neljateistkümnendast põlvkonnast) vahel "raku"-nimetuse kasutusviiside üle. Jaapani keraamikute arvates võiks iga keraamiku loodud nõud kanda nende enda nime (ehk siis Soldneri nõud ja Hirshi nõud).<ref name="Rohlin" />
 
[[Pilt:Raku-pottery-kiln.jpg|pisi|Raku-põletus]]
Glasuuri saab efektsemaks muuta metallisoolade kasutamisega. Näiteks annab rakuglasuuris olev [[vask|vaseühend]] reduktsiooni tõttu glasuurile punaka värvuse. Glasuuris olevatest metallisooladest tekib glasuuri peale puhastest [[metallid]]est kile, mis aitab tekitada [[lüster|lüstrile]] omast pinnaefekti.<ref name="Rohlin" />
 
== TingimusedNõuded savimassile ==
[[Pilt:Black Raku Tea Bowl.jpg|pisi|Raku-tehnikas teenõu Jaapanist<br />[[16. sajand]]<br />[[Tōkyō Rahvusmuuseum]]]]
Põhiline tingimus on see, et kasutatav savimass peab vastu pidama [[termiline šokk|termilisele šokile]], kuna põletuse käigus tuleb keraamilistel esemetel üle elada väga suuri temperatuurikõikumisi. Seejuures ei tohi nad aga kiirel jahtumisel puruneda ega praguneda.<ref name="Rohlin" />
[[Eesti Kunstiakadeemia]]s alustati raku-põletustega 1992. aastal ning 2000. aastate teises pooles jõudis see ka EKA madalkuumuskeraamika-alasesse õppeprogrammi.<ref name="Allik"/>
 
1993. aastal toimus [[Tiina Schönberg]]i algatusel [[Muhu]] saarel Eesti esimene raku-laager, millele järgnes peagi teine [[Keila]]s. Need andsid alust järgmisel aastal [[A. H. Tammsaare majamuuseum]]is toimunud näituse korraldamiseks.<ref name="Allik"/>
 
Alates 2001. aastast on keraamikute ühendus [[Asuurkeraamika]] korraldanud [[Tallinna Vanalinna Päevad]]e raames ka raku-põletusi.<ref name="Allik"/>
 
; Eesti meedias
* Raivo Raigna: [https://virumaateataja.postimees.ee/2306887/uudekulas-kassaka-talu-ouel-valmistati-jaapanlaste-kombel-keraamikat "Uudekülas Kassaka talu õuel valmistati jaapanlaste kombel keraamikat"] [[Virumaa Teataja]], 15. september 2007
* Jana Rand: [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/teeme-ise/tulest-ja-tuhast-sundinud-keraamika?id=68566981 "Tulest ja tuhast sündinud keraamika"] Maakodu, 13. mai 2014
 
;Videoid
107 802

muudatust