Raku: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{See artikkel| on keraamikatehnikast. Tallinna allasumi kohta vaata [[Raku (allasum)]]; järve kohta vaata [[Raku järv]]; sovhoosi kohta vaata [[Raku (sovhoos)]].}}
[[Pilt:Hon'ami Koetsu Fujisan 1.jpg|pisi|[[Honami Kōetsu]]. "Fujisan", teenõu. Valge raku-põletus. Edo ajastu, 17.
[[Pilt:Western-raku-vase.jpg|pisi|Läänepärane raku-põletus]]
'''Raku''' ([[jaapani keel]]es 楽焼 ''rakuyaki'', 'raku keraamika') on [[Jaapan]]is [[17. sajand]]il välja kujunenud [[madalkuumuskeraamika]] põletusviis. Samuti kannavad nimetust "raku" raku-põletuse läbinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse [[teetseremoonia]]tel.
8. rida ⟶ 9. rida:
Tänu [[zen-budism]]ile levisid Jaapanis laialdaselt teetseremooniad. Nendeks tseremooniateks oli vaja nõusid ja nõnda olevat Jaapani teemeister [[Sen no Rikyū]] (千利休; [[1522]]–[[1591]]) esitanud tellimuse [[Chōjiro Raku|Chōjirō]]le, kelle valmistatud nõud äratasid Rikyūs imetlust oma ilu ja rafineeritud vormiga. Chōjirō valmistas keraamilisi esemeid, mis olid kas täiesti mustad või punased ning mis paistsid silma oma lihtsuse ja [[dekoor]]i puudumisega ning mis seeläbi peegeldasid hästi ''[[wabi-sabi]]'' ideaale.<ref name="Rohlin">''Keraamika käsiraamat''</ref>
[[Kyōto]] keraamik Chōjirō (長次郎; [[1516]]–[[1592]]) olevat ajalooürikute kohaselt osalenud [[Jurakudai palee]] ehituse juures katusekivide valmistamisel, töötades seejuures [[daimjo]] [[Toyotomi Hideyoshi]] (豊臣 秀吉; [[1536]]/[[1537|37]]–[[1598]]) heaks. Viimane olevat kinkinud talle [[pitsat]]i, millel asetses ''[[kanji]]'' kirjamärk 樂 ''raku''. Chōjirō võttis selle endale perekonnanimeks ja tema lapsendatud pojal Jōkeil, kes jätkas isa tööd, lubati tema talendi tunnustamise märgina seda nime edasi kasutada. Niimoodi algas Raku dünastia, kus põlvest põlve pärandus keraamikatehnika ja nimi "
Kui [[18. sajand]]il ilmus raku-tehnikat käsitlev õpetus, siis asutasid paljud Jaapani keraamikud Kyōto lähedusse keraamikatöökodasid sellega tegelemiseks.<ref name="Rohlin" />
16. rida ⟶ 17. rida:
Väljaspool Jaapanit saavutas raku [[20. sajand]]i teisel poolel lausa erakordse populaarsuse, ehkki see arenes täiesti teises suunas. Võrreldes kodumaa loodusliku, [[minimalism|minimalistliku]] ja tarbelise funktsiooniga, muutus läänes tähtsaks värvide mäng ja vormikäsitlus ning tarbelisus suures osas välistati.<ref name="Rohlin" />
Kyōtos [[1979]]. aastal toimunud konverentsil toimus kirgi
[[Pilt:Raku-pottery-kiln.jpg|pisi|Raku-põletus]]
34. rida ⟶ 35. rida:
Glasuuri saab efektsemaks muuta metallisoolade kasutamisega. Näiteks annab rakuglasuuris olev [[vask|vaseühend]] reduktsiooni tõttu glasuurile punaka värvuse. Glasuuris olevatest metallisooladest tekib glasuuri peale puhastest [[metallid]]est kile, mis aitab tekitada [[lüster|lüstrile]] omast pinnaefekti.<ref name="Rohlin" />
==
[[Pilt:Black Raku Tea Bowl.jpg|pisi|Raku-tehnikas teenõu Jaapanist<br />[[16. sajand]]<br />[[Tōkyō Rahvusmuuseum]]]]
Põhiline tingimus on see, et kasutatav savimass peab vastu pidama [[termiline šokk|termilisele šokile]], kuna põletuse käigus tuleb keraamilistel esemetel üle elada väga suuri temperatuurikõikumisi. Seejuures ei tohi nad aga kiirel jahtumisel puruneda ega praguneda.<ref name="Rohlin" />
50. rida ⟶ 51. rida:
[[Eesti Kunstiakadeemia]]s alustati raku-põletustega 1992. aastal ning 2000. aastate teises pooles jõudis see ka EKA madalkuumuskeraamika-alasesse õppeprogrammi.<ref name="Allik"/>
1993. aastal toimus [[Tiina Schönberg]]i algatusel [[Muhu]] saarel Eesti esimene raku-laager, millele järgnes peagi teine [[Keila]]s. Need andsid alust järgmisel aastal [[A. H. Tammsaare majamuuseum]]is toimunud näituse korraldamiseks.<ref name="Allik"/>
Alates 2001. aastast on keraamikute ühendus [[Asuurkeraamika]] korraldanud [[Tallinna Vanalinna Päevad]]e raames ka raku-põletusi.<ref name="Allik"/>
73. rida ⟶ 74. rida:
; Eesti meedias
* Raivo Raigna
* Jana Rand
;Videoid
| |||