Põhjamaade seitsmeaastane sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine using AWB
Rehav372 (arutelu | kaastöö)
24. rida:
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõpul toimunud territoriaalsete muudatuste käigus kannatasid seni Liivimaal valdusi omanud suurriigid: [[Taani-Norra]], [[Poola kuningriik]] ning ka Liivi sõja käigus uusi vabamaid kaubandusõigusi saanud [[Lübecki vabalinn]].
*1561. aastal Tallinna ning Põhja-Eesti rüütelkonna usaldusvande vastu võtnud Rootsi kuningas omastas sellega ka [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Christian III]] poja hertsog [[Magnus]]e omandatud [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]], samuti oli lahendamata Taani kuninga ja Rootsi kuninga vahel tekkinud nn kolmekrooni tüli, milles kolm krooni riigivapil tähistasid Skandinaavia riikide seas ülemvõimu deklareerimist Taani, Norra ja Rootsi riigi valduse üle, samuti oli hõivanud Rootsi laevastik osa Taani sõjalaevastikust;
*[[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] oli aga kaotanud oma liitlase 1563. aastal, Rootsis Rootsi kuninga [[Erik XIV]] venna [[Soome hertsog]]i [[Johan III]] ja tema abikaasa [[Katarzyna Jagiellonka]] vangistamisega ning samuti kandnud isiklikku solvangut oma õe vangistamisega. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ning anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist Liivimaal toimunud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene vägede kätte. Johan käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult, pärast Rootsi vägede poolset Abo piiramist Johan III vahistati ja toimetati Stockholmi.
*[[Lübecki vabalinn]] esitas Rootsile pretensioone 1562. aastal, pärast [[nelipühad|nelipühi]] Soome lahel Narvast saabunud Lübecki kaupmeeste laevade kinnipidamise ja konfiskeerimise eest Rootsi riigi kasuks. Rootsi kuningas oli konfiskeerimist õigustanud sellega, et Tallinna linna oma kaitse alla võtmisega oli ta ka kohustunud kaitsma Tallinna [[laokohaõigus]]i ning selle alusel ei olnud välismaa kaupmeestel õigust kaubelda teiste linnadega kui Tallinnaga.