Infoühiskond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 30 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
== Areng ==
Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline taristu toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest ühiskondlikes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. [[Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, [[tööhõive]]le, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb [[produktiivsus|tootlikkus]] ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt [[töö]] olemus ja kogu ühiskonna struktuurülesehitus. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänapäevast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma.
 
Üheks organisatsiooniks, mis on etendanud tähtsat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus, on näiteks [[UNESCO]]. Seal on lähtutud põhimõttel, et "infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku [[hüve]] positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infoleteabele hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu".<ref name="raamatukogu">Ene Loddes: [http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito10/artiklid/22loddes.htm Infoühiskond ja raamatukogu] Riigikogu Toimetised</ref>
 
Kui 1990ndatel oli Euroopa Liidu liikmesriikidele oluliseks teemaks ennekõike IKT võrkude arendamine, siis 2000. aastatel tõusid tähelepanu keskpunkti [[digitaalne kirjaoskus]] ja võrgusisu. Lisaks tehnoloogiliste ja majanduslike aspektide arvestamisele on aina enam tõstatatud infoühiskonna rolli kultuuri, hariduse ja teaduse edendamisel. Seda käsitletakse nüüd multidistsiplinaarse valdkonnana, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääriühiskonnasfääri.<ref name="raamatukogu" />
 
Mitte keegi ei oska ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessiarengu lahutamatuks osaks on pilootprojektid.
 
'''Pilootprojektid'''
*aitavad kasutajatel tundma õppida uusi rakendusi;
*kiirendavad majanduse arengut;
*stimuleerivadsoodustavad uute teenuste kasvu;
*aitavad forsseerida T&T tulemuste kasutuselevõttu.
 
Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemideküsimuste lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsedühiskondlikud ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid.
 
[[Euroopa Nõukogu]] soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest:
 
*juurdepääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine);
*võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelseltkooskõlas traditsioonilistega (ametliku infoteabe ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine);
*arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine;
*avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimiselrahastamisel ja teenuste arendamisel;
*monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul.
 
Anonüümne kasutaja