Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Ajalugu: grammatika |
|||
88. rida:
Väideti, et [[Peterburi]]st mööda raudteed toodav odavam kaup hakkab kohalikku kasumit vähendama.
Vastuseisu raudteele põhjendati ka sellega, et Eestimaalt ei ole Peterburi peale meritsi saabuvate [[apelsin]]ide, [[sidrun]]ite ja muude puuviljade nagunii midagi transportida, ning sedagi ainult talvel, kui [[Soome laht]] kinni külmub
Nõnda läks käibele termin '''Apelsini raudtee''' (ehk ''Апельсиновая железная дорога''). [[Inglismaa]]lt kutsuti kohale kolm raudteeinseneri, kelle abiga pandi maha raudteetrassi asukoht, mis pidi algama Tsaaririigi jäävabast sadamalinnast [[Paldiski]]st.
Raudtee planeeriti läbima [[Tallinn]]a, [[Rakvere]] ja [[Narva]] linna, ning läbides [[Gattšina]] jõudma välja [[Peterburi]] lähistele [[Tosno]] jaama juurde (umbes 25 [[verst]]a kaugusel toonasest impeeriumi pealinnast), kus juba [[1851]]. aastal oli avatud nn [[Nikolai raudtee]].
===Raudtee rajamine===
Ehitustööd algasid [[1869]]. aasta kevadel korraga liini mõlemast otsast ([[Tallinn]]ast ja [[Tosno]]st). Kogu raudtee ehitus oli jagatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel.
103. rida ⟶ 105. rida:
Raudtee avamine toimus [[5. november|5. novembril]] [[1870]] ([[Vana kalender|v. kalendri]] järgi 24. oktoobril), kui [[Narva]]s (kahe [[kubermang]]u piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.
===Raudteejaamad===
Vastavalt keisririigi raudtee ehituse normatiividele jaotati jaamad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi.
Tsaari Venemaal oli tavaks rajada II klassi vaksal raudtee iga 70–100 [[verst]]a tagant (1 verst = 1,067 km), madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse.
123. rida ⟶ 125. rida:
[[20. sajand]]i teisel poolel on rajatud ka rõhutatult klassitsismipäraseid [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikk]]e ühekorruseliseid kivihooneid (näiteks [[Sonda raudteejaam|Sonda]]s või [[Narva raudteejaam|Narva]]s).
Raudtee tulek mõjutas olulisel määral asustuse ja linnaehituse arengut [[Põhja-Eesti]]s. Näiteks paisus [[Rakvere]] elanikkond raudtee ehitamise järgselt kiiresti ligikaudu kahekordseks.<ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Vene_keisririigi_aegne_raudteearhitektuur/ Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur] estonica.org</ref> ▼
[[1876]]. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) ning senisest tagasihoidlikust [[Tapa raudteejaam|Tapa]] IV klassi jaamast sai oluline II klassi [[sõlmjaam]], kuhu rajati ka [[Tapa depoo|depoo]] ja remonditöökojad. Hilisemalt ehitati eriprojekti järgi ka uus esinduslik kivist [[Tapa_raudteejaam#Jaamahoone|jaamahoone]], mis meenutab omaaegseid [[Peterburi]] vaksaleid.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref><ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Esimese_raudtee_n%C3%A4gu_ja_tegu/ Esimese raudtee nägu ja tegu] estonica.org</ref>▼
Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati [[1893]]. aastal. ▼
1920. aastatel oli seoses võimaliku Narva rajatava [[hüdroelektrijaam]]aga plaan elektrifitseerida Tallinna-Narva liin, idee siiski ei teostunud.<ref>[https://elron.ee/elron/ajalugu/ Ajalugu / Elron]</ref>▼
1929. aasta kevadel rakendati Tallinna-Ülemiste raudteelõigul Eesti esimene poolautomaatne [[Blokeering (raudtee)|blokeering]]u süsteem. ▼
1963. aastaks rakendati Tallinna ja Tapa vahel automaatblokeeringu süsteem, mille tulemusel viidi Ülemiste-Tapa lõik kaugjuhtimisele. ▼
Tänaseks on kogu Tallinna–Narva raudtee viidud üle tsentraliseeritud kaugjuhtimisele, mille tõttu enamikes jaamades enam alaliselt [[jaamakorraldaja]]t ei viibi.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-narva.php?lng=est TAPA - NARVA] Eesti Raudteeajaloo Selts</ref>▼
1970. aastate alguses alustati Tallinna suunalt raudtee elektrifitseerimist plaaniga jõuda Tapale. Töödega jõuti 1978. aastaks aga vaid Aegviiduni, kuigi Aegviidust Lehtseni olid selleks ajaks rajatud juba ka kõrged ooteplatvormid ning osaliselt paigaldatud ka kontaktvõrgupostide alused.▼
Seoses rongiliikluse olulise tihenemisega oli 1980. aastatel kavas rajada koormuse vähendamiseks Tallinna–Narva raudteele täies ulatuses teine peatee. Plaanist realiseerus aga vaid 1985.–1991. aastatel ehitatud Ülemiste–Tapa lõik ja Oru–Vaivara raudteelõik (viimase lõigu teine tee suleti 2010. aastal).<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est Tallinn-Tapa]</ref>▼
Kaevandamise arenemisega on [[Ida-Virumaa]]l rajatud Eesti Riigiraudteedest sõltumatu tööstusraudteeliinide võrk (vt [[Enefit Kaevandused]]), mis tegutseb AS Põlevkivi Raudtee nimetuse all. Reisijavedu Põlevkivi raudteel enam ei toimu (varem on tegutsenud näiteks töölistele mõeldud [[Narva–Musta raudteeliin]]).▼
[[2014]]. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id.▼
[[2021]]. aasta lõpuks on [[Eesti Raudtee]]l kavas kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h, kaubarongidele kuni 80 km/h.<ref>[https://www.evr.ee/et/projektid Projektid] Eesti Raudtee</ref>▼
▲===Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tallinna–Narva raudteel:===
*[[Balti jaam|Tallinn]]
**[[Kitseküla raudteepeatus|Kitseküla]]
184. rida ⟶ 164. rida:
**[[Energia raudteepeatus|Energia]], suleti 2001. aastal.
*[[Narva raudteejaam|Narva]]
===Raudtee mõju===
▲Raudtee tulek mõjutas olulisel määral asustuse ja linnaehituse arengut [[Põhja-Eesti]]s. Näiteks paisus [[Rakvere]] elanikkond raudtee ehitamise järgselt kiiresti ligikaudu kahekordseks.<ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Vene_keisririigi_aegne_raudteearhitektuur/ Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur] estonica.org</ref>
▲[[1876]]. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) ning senisest tagasihoidlikust [[Tapa raudteejaam|Tapa]] IV klassi jaamast sai oluline II klassi [[sõlmjaam]], kuhu rajati ka [[Tapa depoo|depoo]] ja remonditöökojad. Hilisemalt ehitati eriprojekti järgi ka uus esinduslik kivist [[Tapa_raudteejaam#Jaamahoone|jaamahoone]], mis meenutab omaaegseid [[Peterburi]] vaksaleid.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref><ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Esimese_raudtee_n%C3%A4gu_ja_tegu/ Esimese raudtee nägu ja tegu] estonica.org</ref>
▲Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati [[1893]]. aastal.
===Hilisemaid uuendusi===
▲1920. aastatel oli seoses võimaliku Narva rajatava [[hüdroelektrijaam]]aga plaan elektrifitseerida Tallinna-Narva liin, idee siiski ei teostunud.<ref>[https://elron.ee/elron/ajalugu/ Ajalugu / Elron]</ref>
▲1929. aasta kevadel rakendati Tallinna-Ülemiste raudteelõigul Eesti esimene poolautomaatne [[Blokeering (raudtee)|blokeering]]u süsteem.
▲1963. aastaks rakendati Tallinna ja Tapa vahel automaatblokeeringu süsteem, mille tulemusel viidi Ülemiste-Tapa lõik kaugjuhtimisele.
▲Tänaseks on kogu Tallinna–Narva raudtee viidud üle tsentraliseeritud kaugjuhtimisele, mille tõttu enamikes jaamades enam alaliselt [[jaamakorraldaja]]t ei viibi.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-narva.php?lng=est TAPA - NARVA] Eesti Raudteeajaloo Selts</ref>
▲1970. aastate alguses alustati Tallinna suunalt raudtee elektrifitseerimist plaaniga jõuda Tapale. Töödega jõuti 1978. aastaks aga vaid Aegviiduni, kuigi Aegviidust Lehtseni olid selleks ajaks rajatud juba ka kõrged ooteplatvormid ning osaliselt paigaldatud ka kontaktvõrgupostide alused.
▲Seoses rongiliikluse olulise tihenemisega oli 1980. aastatel kavas rajada koormuse vähendamiseks Tallinna–Narva raudteele täies ulatuses teine peatee. Plaanist realiseerus aga vaid 1985.–1991. aastatel ehitatud Ülemiste–Tapa lõik ja Oru–Vaivara raudteelõik (viimase lõigu teine tee suleti 2010. aastal).<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est Tallinn-Tapa]</ref>
==Tänapäev==
▲Kaevandamise arenemisega on [[Ida-Virumaa]]l rajatud Eesti Riigiraudteedest sõltumatu tööstusraudteeliinide võrk (vt [[Enefit Kaevandused]]), mis tegutseb AS Põlevkivi Raudtee nimetuse all. Reisijavedu Põlevkivi raudteel enam ei toimu (varem on tegutsenud näiteks töölistele mõeldud [[Narva–Musta raudteeliin]]).
▲[[2014]]. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id.
▲[[2021]]. aasta lõpuks on [[Eesti Raudtee]]l kavas kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h, kaubarongidele kuni 80 km/h.<ref>[https://www.evr.ee/et/projektid Projektid] Eesti Raudtee</ref>
<gallery>
| |||