Sõda Afganistanis (1978–): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
[[Pilt:US Navy 100628-N-0475R-287 Seabees, Marines, Soldiers and members of the Afghan National Army take a tour of an area surrounding a newly completed Mabey-Johnson Bridge project.jpg|pisi|[[USA]] ja [[Afganistan]]i sõdurid valmistuvad missiooniks (2010)]]
'''Sõda [[Afganistan]]is''' algas 27. aprillil [[1978]], kui sõjaväelise riigipöörde, mida tuntakse [[Sauri revolutsioon]]i nime all, käigus sai võimule [[Afganistani Demokraatlik Rahvapartei]] (ADRP). Pärast riigipööret toimusid riigi paljudes paikades meeleavaldused ja protestid ADRP valitsuse vastu. Detsembris 1979 algas [[Nõukogude-Afganistani sõda]].
 
Vastupanuliikujad ehk [[mudžaheedid]] võitlesid [[punaarmeeNõukogude armee]]laste vastu. Mõned mudžaheedide harud said tuge [[Ameerika Ühendriigid|USA]]lt, [[Pakistan]]ilt ja [[Saudi Araabia]]lt. Veebruaris 1989 oli [[Nõukogude Liit]] sunnitud oma väed Afganistanist välja viima. Nõukogude Liidult abi saanud [[Afganistani Demokraatlik Vabariik|kommunistlik Agfanistani valitsus]] pidas vastu aastani 1992, kui mässuliste kätte langes pealinn [[Kabul]].
 
Samal aastal jõudsid Afganistani poliitilised parteid kokkuleppele ning asutati [[Afganistani Islamiriik]], mille eesotsas oli ajutine valitsus. Kõrge sõjaväelane [[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] oli kokkuleppele vastu ning alustas Pakistani toetusel Kabuli pommitamist. Peale selle tekkisid Kabulis lahingud ka linnaosade vahel, kus väepealikud võimule olid saanud. Piirkonna suurjõud, Pakistan, [[Iraan]], Saudi Araabia, [[India]] ja [[Usbekistan]], toetasid ja mõnel juhul omasid märkimisväärset mõjuvõimu nende väepealike üle. Sel perioodil toimus sõjategevus Kabulis ja teistes suuremates linnades, maakohad, mis said Nõukogude sõja ajal laialdaselt kannatada, jäid üsna rahulikuks. Kui Afganistani kaitseminister [[Aḩmad Shāh Mas‘ūd]] oli 1994. aasta lõpuks suutnud Kabulis suhtelise rahu taastada, tekkis pealinnale ja valitsusele uus märkimisväärne oht, [[Ţālebān]].
[[Pilt:US Navy 100628-N-0475R-287 Seabees, Marines, Soldiers and members of the Afghan National Army take a tour of an area surrounding a newly completed Mabey-Johnson Bridge project.jpg|pisi|[[USA]] ja [[Afganistan]]i sõdurid valmistuvad missiooniks (2010)]]
 
Taleban tekkis algselt riigi lõunaosas asuvas [[Kandahār]]i linnas ning 1994. aasta jooksul suudeti endale allutada mitmeid Lõuna- ja Kesk-Afganistani provintse, kus keskvalitsuse võim nõrk oli olnud. 1995. aasta alguses alustasid nad pealetungi Kabulile, kuid nende väed said laialdaselt kannatada ning paljud eksperdid uskusid, et äärmusrühmituse lõpp pole enam kaugel. Kuid aastaks 1996 olid nad suutnud tänu Pakistani ja Saudi Araabia abile end uuesti koguda. Septembris 1996 tõusid nad Kabulis võimule ja asutasid [[Afganistani Islami Emiraat|Afganistani Islami Emiraadi]]. Aḩmad Shāh Mas‘ūdi juhtimisel loodi [[Põhja-Allianss]], et Talibani valitsus kukutada. Taliban sai sõjalist tuge [[Pakistani armee]]lt ja [[Al-Qā‘idah]]ilt.
 
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]] Ameerika Ühendriikides aastal 2001<ref>{{cite web|url=http://www.postimees.ee/1890359/maailma-ajaloo-suurim-terroriakt-roovis-kumneid-tuhandeid-elusid|publisher=Postimees|date=12. september 2001|access-date=9. aprill 2017}}</ref> algas [[Operatsioon Püsiv Vabadus|operatsioon "Püsiv vabadus"]] ehk [[Afganistani sõda (2001)|NATO sissetung Afganistani]]. Operatsiooni eesmärk oli kukutada Taliban, võita Al-Qaeda ning asutada eluvõimeline demokraatlik riik. Mõni eesmärkidest suudeti küll saavutada, kuid sõjategevus Afganistanis jätkub tänapäevani.
 
==Vaata ==
*[[Afganistani ajalugu#Afganistani Demokraatlik Vabariik]]
 
==Viited==