|
19. sajandil alguses kasvas Mustvee rahvaarvu poolest kiiresti. Kuigi enamiku elanikest moodustasid venerahvusest elanikud oli seal ka mitusada luterlast, kelle jaoks [[Torma kirik|Torma kirikus]] käimine oli kauge vahemaa tõttu raske. Arutati, kuidas kohalikku kirikuelu paremale järjele tõsta ning ainsaks lahenduseks peeti oma kiriku ehitamist.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Johannes Hiiemets|pealkiri=Torma kihelkonna ajalugu|aasta=2014|koht=Jõgevamaa|kirjastus=Tormalaste Kodupaigaühendus|lehekülg=283-289}}</ref>
Juba 1864. aastal oli koostatud ehituskulude eelarve, kuid 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas. Majanduse taastumiskes ning kiriku ehitamise mõtetmõtete edasi arendamiseks läks mitu aastat. 1873. aastal moodustati Mustvee kiriku nõukogu ning umbes sada luteriusku talupoega teatas, et nad tahavad kirikusoovist ehitust toeatadatoetada. [[Konsistoorium|Konsistooriumile]] esitati samal aastal kivikiriku ehitamise projekt ja kulude eelarve ning ehitustöödega loodeti alustada järgmisel aastal. 1873. aastal saadeti ka riigi varanduste ministeeriumile palve kirikuplatsi saamise asjus (vastav palve oli saadetud ka juba 1867. aastal [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermanguvalitsusele]]). 1876. aastaks saadi kätte vajalikud load, ehitusplats ning kinnitatud kirikuplaan.<ref name=":0" /> Kiriku projekti arhitektiks oli Johann Maas (1825-1892)<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Krista Kodres|pealkiri=Arhitektuurimälestise pass. Mustvee kirik.|aasta=1984|koht=|kirjastus=ENSV Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon|lehekülg=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1709}}</ref>.
Taevaminemise pühal 1877. aastal toimus pidulik Mustvee kiriku nurgakivi panemine ning kiriku ehitamine edenes Riiast pärit ehitusmeistri Pauli juhatusel jõudsasti, kuid vaatamata abikassast antud rahadele oli tulekahjust ja näljahädadest koormatud külal raskusi ehituseks vajaliku raha kokku saamisega. Vaatamata raskustele loodetiLoodeti siiski, et kirik saab valmis juba 1877. aasta augustiks ning juba. 1. septembril teatatigi, et kirik on valmis, kuid jutlustaja jaoks polepolnud veel maja ega ka maid sissetulekuks. VaatamataHoolimata paljudelepaljudest pöördumistelepöördumistest ja palvetelepalvetest ei õnnestunud Mustvee kogudusel siiski oma jutlustajat ega maid saada.<ref name=":0" />
Kuigi 1877. aastaks oli kirik juba katuse all juhtus 1878. aastal õnnetus ja kirikutorn varises kokku. Kogudusel tuli uuesti pöörduda abikassa poole, kust oldi 1879. aastal nõus andma täiendavaid toetusi kiriku ehitustööde jätkamiseks. Suurema osa väljaminekutest kattis siiski Mustvee väike kogudus ise. Ümber kukkunud torn ehitati uuesti üles ja viidi läbi ka sisemisedsiseviimistlus tööd ning. 1880. aastaks oli kirik täielikult valmis. [[Hermann Stahlberg]] tellis kirikule Tallinnast C. Jürgensilt kirikukella, mis oli kaunistatud risti löödud Kristuse kujuga, risti all olid nutvad naised ja kiri : “''Igga üks kel öhk on se kiitko Jehowat. Halleluja''”. Kiriku istekohtade valmistamisel peeti silmas seisusi, kuna Mustvees oli olemas ka oma “aadel”, nagu kaupmehed ja ametmehed, kes varanduse ja saksa keele oskuse tõttu lihtrahvast kõrgemal seisid. 1880. aastal anti tislermeister Josep Sõberile pinkide valmistamise töö koos muude töödega, (nagu põranda, treppide ja muu valmistamine, pinkide valmistamise töö) järgmiselt “''Sakste pinkit ukstega, lenit taggast toflitega ja ramato pult ette. 5. rubl. pingi pealt. Rahva pingit leniga ja ees ramato pult - 2 rubla pink.''”.Vana kalendri järgi 27. juulil 1880. aastal toimus kiriku pidulik õnnistamine, mille talitust pidas Torma koguduse õpetaja [[Robert Landesen|Robert Carl Landesen]].<ref name=":0" />
=== Kiriku õnnistamisest 1939. aasta tulekahjuni ===
[[Fail:Mustvee_kirik_leekides.png|pisi|"Mustvee kirik leekides" Foto ajalehest Uus Eesti, nr. 129, 13 mai 1939]]
KogudusTööd kandisMustvee omaesimeses kirikuluteri eestkirikus usinastiei hooltlõppenud 1880. aastaga. 1881. aastal muretseti kirikule esimene orel ning 1904 aastal osteti uus orel. 1883. aastal osteti kaks lühtrit ja üks kroonlühter. 1908. aastal korraldati suur näitemüükheategevusmüük, millest saadud tulusid kasutati kiriku ja oreli parandamiseks. 1922. aastal kinnitati Mustvee kirik ka konsistooriumi poolt ning tunnistati Torma abikirikuks.<ref name=":0" />
1926. aastal sai Mustvee kogudus lõpuks iseseisvaks koguduseks ning hakkas Tormast eraldi koguduseraamatuid pidama. Mustvee kirikul oli oma köster ning Torma koguduse õpetaja käis kord kuus ja suurte kirikupühade ajal teenistust pidamas.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Jaanika Kressa|pealkiri=Vooremaa, nr. 120|aasta=11.10.2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=4|artikkel="Eenok Haamer: Mustvee kirik on mälestusmärk eesti emakeelele"|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vooremaa20081011.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref> 1927. aastal ehitati kirikusse ahjud <ref name=":1" />. 10. augustil 1930. aastal pühitseti pidulikult kiriku 50. juubelit ning enne seda viidi kirikus läbi põhjalik remont. Arutatati ka Mustvee kogudusele iseseisva õpetaja palkamist, kuid idee jäi majanduslike raskuste taha.<ref name=":0" /> 1933. aastal paigaldati kirikusse elektrivalgustus. 1936 aastal sai Mustvee kogudus lõpuks endale esimene iseseisva õpetaja. Valituks osutus [[Edgar Hark]].<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Kirik (1923-1940), nr. 20|aasta=17.05.1939|koht=|kirjastus=|lehekülg=5|artikkel="Mustwee kirik häwines tules."|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19390517.2.18&srpos=29&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22mustvee+kirik%22------------}}</ref>
=== Kiriku taastamine ===
Juba sama1939 aasta juuniks oldi kiriku interjööri ehitusega valmis ning toimusid ka välised krohvimistööd. Uus kirik loodeti pühitseda augustikuuks.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Kirik (1923-1940), nr. 24|aasta=13.06.1940|koht=|kirjastus=|lehekülg=4|artikkel=Mustwees walmib uus kirik|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19400613.2.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref> Kiriku taastamiseks kulus vähem kui aasta ning 1939. aasta jõululaupäeva hommikul pühitses õpetaja Hark Mustvee kiriku taas kasutamiseks <ref name=":2" />. 1940 aastal osteti Nikolai õigeusu koguduselt kirikule uus 19. sajandist pärinev pronksist valatud tornikell <ref>{{Raamatuviide|autor=Külli Erikson|pealkiri=21126 Tornikell, 19.saj. (pronks)|aasta=2007|koht=|kirjastus=Kultuurimälestiste riiklik register|lehekülg=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21126}}</ref>. 1963. aastal määras EELK Konsistoorium Mustvee koguduse uueks õpetajaks [[Eenok Haamer|Eenok Haameri]], kes töötab Mustvee koguduseõpetajana tänaseni.<ref name=":2" />
Uus orel telliti kirikule juba 1939. aastal Soomest, kuid peale tulnud [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ja sõja tõttu polnud tellitud pilli enam võimalik Soomest kätte saada. Selle asemel osteti 1940. aastal kirikusse pruugitud harmoonium. 1964. aastal toodi kirikusse Võrumaalt Lasvalt [[Pindi kogudus|Pindi koguduse]] leerisaalist Tartu meistri Müllverstedti tehtud nelja registriga orel. Tänasel päeval Mustvee kirikus kasutatavkasutusel olev 1926. aastal [[Dresden|Dresdenis]] ehitatud Joutjärvi kiriku vana orel jõudis Soome [[Lahti]] linna lähedalt Mustveesse alles 2014. aastal.<ref name=":2" />
== Arhitektuur ==
| 