Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
116. rida:
III-IV klassi jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.
Eranditeks on vaid [[Klooga raudteejaam|Klooga]] ja [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] V klassi jaamahooned, kuna liinile esialgselt ühekorruselisi puidust jaamahooneid ei rajatud.
Raudtee algusaegadest on tähelepanuväärne ka ühekorruseline sümmeetrilise põhiplaaniga kivist tüüpprojekt, mis on säilinud näiteks [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]]s ja [[Kehra raudteejaam|Kehra]]s (Kehra on hilisemalt laiendatud).<ref>[[Leele Välja]]: [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf Raudteearhidektuur Lk. 9-11] Tallinn 2012</ref>
Raudtee tulek mõjutas olulisel määral asustuse ja linnaehituse arengut [[Põhja-Eesti]]s. Näiteks paisus [[Rakvere]] elanikkond raudtee ehitamise järgselt kiiresti ligikaudu kahekordseks.<ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Vene_keisririigi_aegne_raudteearhitektuur/ Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur] estonica.org</ref>
| |||