Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
113. rida:
Klassid määrasid eelkõige [[jaamahoone]] funktsionaalse skeemi ja mugavusastme, sest mahult ja väljanägemiselt võisid näiteks III ja IV klassi jaamahooned olla analoogsed.
Liinile rajatud jaamahoonetest on kõige tuntum ilmselt kahekorruseline puidust tüüprojekt, mille esindajaid võib kohata näiteks [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]]s, [[Keila raudteejaam|Keila]]s, [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]]s ja [[Kabala raudteejaam|Kabala]]s. Mitmed selle tüübi hooned hävisid [[II Maailmasõda|II maailmasõjas]] (nt [[Püssi raudteejaam|Püssi]] ja [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]]), või on tänaseks lammutatud (nt [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] ja [[Toila raudteejaam|Toila]]).
III-IV klassi jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.
Eranditeks on vaid [[Klooga raudteejaam|Klooga]] ja [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] V klassi jaamahooned, kuna liinile esialgselt ühekorruselisi puidust jaamahooneid ei rajatud.
Raudtee algusaegadest on tähelepanuväärne ka ühekorruseline sümmeetrilise põhiplaaniga kivist tüüpprojekt, mis on säilinud näiteks [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]]s ja [[Kehra raudteejaam|Kehra]]s (hilisemalt laiendatud).<ref>[[Leele Välja]]: [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf Raudteearhidektuur Lk. 9-11] Tallinn 2012</ref> Hilisemalt on rajatud ka rõhutatult klassitsismipäraseid [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]]e ühekorruseliseid kivihooneid.
Raudtee tulek mõjutas olulisel määral asustuse ja linnaehituse arengut [[Põhja-Eesti]]s. Näiteks paisus [[Rakvere]] elanikkond raudtee ehitamise järgselt kiiresti ligikaudu kahekordseks.<ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Vene_keisririigi_aegne_raudteearhitektuur/ Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur] estonica.org</ref>
| |||