Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
82. rida:
Raudtee (osana [[Balti raudtee]]st) ehitas Balti aadlikest moodustatud [[Balti Raudtee Selts]] aastail [[1868]]–[[1870]] seltsi esimehe [[Alexander von Pahlen]]i eestvedamisel.
Ehitustööd algasid [[1869]]. aasta kevadel korraga liini mõlemast otsast ([[Tallinn]]ast ja [[Tosno]]st). Kogu raudtee ehitus oli jagatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel.
Kuna 1869. aasta suvi oli soe ja sademetevaene sujusid mahukad mullatööd kiirelt. Kokku värvati raudtee ehitamiseks umbes 10 000 töölist, kellest 7000 olid mullatöölised, 1500 hobusemehed ja 1000 ehitajad (puussepad, müüriladujad jne). Valdav enamus töölistest olid pärit [[Venemaa]] [[artell]]idest. 1869. aasta suveks tõusis tööliste arv isegi 12 000 inimeseni. Välitööd lõpetati [[1. november|1. novembril]] 1869. Selleks ajaks oli tehtud 90% mullatöödest, mis oli märkimisväärne plaaniületus.
Väärib mainimist, et raudtee ehitati ilma igasuguse tehnika abita.
90. rida ⟶ 92. rida:
Raudtee avamine toimus [[5. november|5. novembril]] [[1870]] ([[Vana kalender|v. kalendri]] järgi 24. oktoobril), kui [[Narva]]s (kahe [[kubermang]]u piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.
Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati [[1893]]. aastal. ▼
Vastavalt keisririigi raudtee ehituse normatiividele jaotati jaamad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi.
Tsaari Venemaal oli tavaks rajada II klassi vaksal raudtee iga 70–100
Raudtee 21 jaamast vastas I klassi nõuetele üksnes [[Tallinn]]a [[Balti jaam]].
108. rida ⟶ 109. rida:
[[1876]]. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) ning senisest tagasihoidlikust [[Tapa raudteejaam|Tapa]] IV klassi jaamast sai oluline II klassi [[sõlmjaam]], kuhu rajati ka [[Tapa depoo|depoo]] ja remonditöökojad. Hilisemalt ehitati eriprojekti järgi ka uus esinduslik kivist [[Tapa_raudteejaam#Jaamahoone|jaamahoone]], mis meenutab omaaegseid [[Peterburi]] vaksaleid.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref><ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Esimese_raudtee_n%C3%A4gu_ja_tegu/ Esimese raudtee nägu ja tegu] estonica.org</ref>
▲Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati [[1893]]. aastal.
1920. aastatel oli seoses võimaliku Narva rajatava [[hüdroelektrijaam]]aga plaan elektrifitseerida Tallinna-Narva liin, idee siiski ei teostunud.<ref>[https://elron.ee/elron/ajalugu/ Ajalugu / Elron]</ref>
| |||