Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
107. rida:
Raudtee tulek mõjutas olulisel määral asustuse ja linnaehituse arengut [[Põhja-Eesti]]s. Näiteks paisus [[Rakvere]] elanikkond raudtee ehitamise järgselt kiiresti ligikaudu kahekordseks.<ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Vene_keisririigi_aegne_raudteearhitektuur/ Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur] estonica.org</ref>
[[1876]]. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) ning senisest tagasihoidlikust [[Tapa raudteejaam|Tapa]] IV klassi jaamast sai oluline II klassi [[sõlmjaam]], kuhu rajati ka [[Tapa depoo|depoo]] ja remonditöökojad. Hilisemalt ehitati eriprojekti järgi ka uus esinduslik kivist [[Tapa_raudteejaam#Jaamahoone|jaamahoone]], mis meenutab omaaegseid [[Peterburi]] vaksaleid.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref><ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Esimese_raudtee_n%C3%A4gu_ja_tegu/ Esimese raudtee nägu ja tegu] estonica.org</ref>
1920. aastatel oli seoses võimaliku Narva rajatava [[hüdroelektrijaam]]aga plaan elektrifitseerida Tallinna-Narva liin, idee siiski ei teostunud.<ref>[https://elron.ee/elron/ajalugu/ Ajalugu / Elron]</ref>
| |||