Laatre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pettai111 (arutelu | kaastöö)
Lisasin majandusarengu ja eluolu kohta
Pettai111 (arutelu | kaastöö)
Sünged muutusajad
162. rida:
Rampe talu, mis oli 33,6 hektari suurune, peremeheks oli [[Feliks Fuchs]]. Talus peeti ainult tõuloomi. Punase angleri tõugu lehmi oli kuskil 10-12, hobuseid 4. Üks hobusest oli ratsahobune, sest peremees oli Sangaste üksiku ratsaväe eskadroni pealik ja kaitseliidu liige.
 
= Sünged muutusajad =
40ndatel aastatel toimusid maaelus sünged muutused. Nõukogude võimu kindlustamisel Eestis hakkasid toimuma edumeelssete, haritumate ja võimekamate inimeste arreteerimised. Süüdi mõisteti ei-millegi eest. Saadeti vanglilaagritesse ning lasti kohe maha. Nii arreteeriti ka Laatrest, Karula ja Tõlliste vallast juba 1941. aasta juunis hulk inimesi. Need kõik inimesed olid hingega töötanud oma perekonna ja Eesti hüvanguks.
 
Esimesed arreteerimised aastail 1940-1941.
 
Järgnesid arreteerimised aastail 1933-1948.
 
Teise maailmasõja lõppedes tekitas pealesunnitud, teisenenud riigikorraldus muutusi inimeste elukorralduses. Juba 1944. aasta oktoobris alustati maareformi - maavaldajailt maa võõrandamist ja uusmaasaajaile jagamist. Maad võõrandati 43 708 maavaldajalt 42 311-le. Võõrandati ka 8437 hobust, 16 267 lehma, 5684 elumaja ja 18 166 majapidamishoonet.
 
Esimene kolhoos Laatres moodustati 1949. aasta 16. märtsil, kui õhtul kell 20:00 tulid Muhkva talus kokku 17 talupidajat. 6. mail moodustati teine kolhoos Rampes ja nimeks pandi "Töö."
 
14. märtsil 1949. aastal võttis Eesti NSV MN vastu kurjakuulutava, täiesti salajase määruse nr 014 kulakute ja nende perekondade väljasaatmise kohta Eesti NSV piiridest. Valga maakonnast saadeti välja 243 perekonda. Sellega tõmmati joon alla küla ja talude arengule. Tõlliste vallast ja Laatrest said kannatada paljud jõudsad pered.
<br />
==Vaata ka==
*[[Laatre kalmistu]] (Valga vallas Rampe külas)