Mustvee kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|on Mustvee luteriusu kirikust; teiste Mustvee kirikute ja palvemajade kohta vaata artiklit [[Mustvee Püha Nikolause kirik]], [[Mustvee Halastuse ja Püha-Kolmainsuse Ainuusu kirik]], [[Mustvee vanausuliste kirik]] ja [[Mustvee Betaania koguduse palvemaja]]}}
'''Mustvee kirik''' on [[Mustvee]]s asuv [[Uusgooti stiil]]is [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]]. Kirikut kasutab [[EELK]] [[Mustvee kogudus]].▼
[[Pilt:Mustvee luterikirik1.jpg|pisi]]▼
[[Pilt:Mustvee luterikiriku värav.jpg|pisi|Mustvee kiriku väravaehitis]]▼
▲'''Mustvee kirik''' on [[Mustvee]]s asuv [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]]. Kirikut kasutab [[EELK]] [[Mustvee kogudus]].
{{Hoone|nimi=Mustvee kirik|Asukoht=[[Mustvee]]|stiil=[[neogootika]]|ehituse algus=[[1877]]|ehituse lõpp=[[1880]]|sissepühitsemine=27. juuli 1880|aadress=Kastani 26, 49603 Mustvee|liigitus=[[sakraalhoone]]|laiuskoord=58.848329|pikkuskoord=26.935109|arhitekt=Johann Maas|pilt=[[File:Mustvee kirik.JPG|thumb|Mustvee kirik]]|ehitusmaterjal=tellisest, krohvitud}}
== Ajalugu ==
=== Kiriku ehitus ===
19. sajandil alguses kasvas Mustvee rahvaarvu poolest kiiresti. Kuigi enamiku elanikest moodustasid venerahvusest elanikud oli seal ka mitusada luterlast, kelle jaoks [[Torma kirik|Torma kirikus]] käimine oli kauge vahemaa tõttu raske. Arutati, kuidas kohalikku kirikuelu paremale järjele tõsta ning ainsaks lahenduseks peeti oma kiriku ehitamist.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Johannes Hiiemets|pealkiri=Torma kihelkonna ajalugu|aasta=2014|koht=Jõgevamaa|kirjastus=Tormalaste Kodupaigaühendus|lehekülg=283-289}}</ref>
Juba 1864. aastal oli koostatud ehituskulude eelarve, kuid 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas. Majanduse taastumiskes ning kiriku ehitamise mõtet edasi arendamiseks läks mitu aastat. 1873. aastal moodustati Mustvee kiriku nõukogu ning umbes sada luteriusku talupoega teatas, et nad tahavad kiriku ehitust toeatada. [[Konsistoorium|Konsistooriumile]] esitati samal aastal kivikiriku ehitamise projekt ja kulude eelarve ning ehitustöödega loodeti alustada järgmisel aastal. 1873. aastal saadeti ka riigi varanduste ministeeriumile palve kirikuplatsi saamise asjus (vastav palve oli saadetud ka juba 1867. aastal [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermanguvalitsusele]]). 1876. aastaks saadi kätte vajalikud load, ehitusplats ning kinnitatud kirikuplaan.<ref name=":0" /> Kiriku projekti arhitektiks oli Johann Maas (1825-1892)<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Krista Kodres|pealkiri=Arhitektuurimälestise pass. Mustvee kirik.|aasta=1984|koht=|kirjastus=ENSV Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon|lehekülg=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1709}}</ref>.
Taevaminemise pühal 1877. aastal toimus pidulik Mustvee kiriku nurgakivi panemine ning kiriku ehitamine edenes Riiast pärit ehitusmeistri Pauli juhatusel jõudsasti, kuid vaatamata abikassast antud rahadele oli tulekahjust ja näljahädadest koormatud külal raskusi ehituseks vajaliku raha kokku saamisega. Vaatamata raskustele loodeti siiski, et kirik saab valmis juba 1877. aasta augustiks ning juba 1. septembril teatatigi, et kirik on valmis, kuid jutlustaja jaoks pole veel maja ega ka maid sissetulekuks. Vaatamata paljudele pöördumistele ja palvetele ei õnnestunud Mustvee kogudusel oma jutlustajat ega maid saada.<ref name=":0" />
Kuigi 1877. aastaks oli kirik juba katuse all juhtus 1878. aastal õnnetus ja kirikutorn varises kokku. Kogudusel tuli uuesti pöörduda abikassa poole, kust oldi 1879. aastal nõus andma täiendavaid toetusi kiriku ehitustööde jätkamiseks. Suurema osa väljaminekutest kattis siiski Mustvee väike kogudus ise. Ümber kukkunud torn ehitati uuesti üles ja viidi läbi ka sisemised tööd ning 1880. aastaks oli kirik täielikult valmis. [[Hermann Stahlberg]] tellis kirikule Tallinnast C. Jürgensilt kirikukella, mis oli kaunistatud risti löödud Kristuse kujuga, risti all olid nutvad naised ja kiri : “''Igga üks kel öhk on se kiitko Jehowat. Halleluja''”. Kiriku istekohtade valmistamisel peeti silmas seisusi, kuna Mustvees oli olemas ka oma “aadel”, nagu kaupmehed ja ametmehed, kes varanduse ja saksa keele oskuse tõttu lihtrahvast kõrgemal seisid. 1880. aastal anti Josep Sõberile koos muude töödega, nagu põranda, treppide ja muu valmistamine, pinkide valmistamise töö järgmiselt “''Sakste pinkit ukstega, lenit taggast toflitega ja ramato pult ette. 5. rubl. pingi pealt. Rahva pingit leniga ja ees ramato pult - 2 rubla pink.''”.Vana kalendri järgi 27. juulil 1880. aastal toimus kiriku pidulik õnnistamine, mille talitust pidas Torma koguduse õpetaja [[Robert Landesen|Robert Carl Landesen]].<ref name=":0" />
=== Kiriku õnnistamisest 1939. aasta tulekahjuni ===
Kogudus kandis oma kiriku eest usinasti hoolt. 1881. aastal muretseti kirikule esimene orel ning 1904 aastal osteti uus orel. 1883. aastal osteti kaks lühtrit ja üks kroonlühter. 1908. aastal korraldati suur näitemüük, millest saadud tulusid kasutati kiriku ja oreli parandamiseks. 1922. aastal kinnitati Mustvee kirik ka konsistooriumi poolt ning tunnistati Torma abikirikuks.<ref name=":0" />
1926. aastal sai Mustvee kogudus lõpuks iseseisvaks koguduseks ning hakkas Tormast eraldi koguduseraamatuid pidama. Mustvee kirikul oli oma köster ning Torma koguduse õpetaja käis kord kuus ja suurte kirikupühade ajal teenistust pidamas.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Jaanika Kressa|pealkiri=Vooremaa, nr. 120|aasta=11.10.2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=4|artikkel="Eenok Haamer: Mustvee kirik on mälestusmärk eesti emakeelele"|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vooremaa20081011.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref> 1927. aastal ehitati kirikusse ahjud <ref name=":1" />. 10. augustil 1930. aastal pühitseti pidulikult kiriku 50. juubelit ning enne seda viidi kirikus läbi põhjalik remont. Arutatati ka Mustvee kogudusele iseseisva õpetaja palkamist, kuid idee jäi majanduslike raskuste taha.<ref name=":0" /> 1933. aastal paigaldati kirikusse elektrivalgustus. 1936 aastal sai Mustvee kogudus lõpuks endale esimene iseseisva õpetaja. Valituks osutus [[Edgar Hark]].<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Kirik (1923-1940), nr. 20|aasta=17.05.1939|koht=|kirjastus=|lehekülg=5|artikkel="Mustwee kirik häwines tules."|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19390517.2.18&srpos=29&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22mustvee+kirik%22------------}}</ref>
1939. aastal telliti kohalikult plekksepalt vana laastukatuse asendamine uue plekkkatusega. Plekksepp töötas kiriku katusel paari töölisega.<ref name=":3" /> 11. mai õhtul sai katustel töötanud Nikolai Orlovi põlevast paberossist alguse tulekahju. Katuselt levis tuli suure kiirusega ning tuld võttis ka kiriku torn.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Uus Eesti, nr. 129|aasta=13.05.1939|koht=|kirjastus=|lehekülg=7|artikkel="Mustvee kirik ehitatakse 2 aastaga üles"|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19390513.2.90&srpos=3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22mustvee+kirik%22------------}}</ref>
Kirikust suudeti päästa [[Woldemar Friedrich Krüger|Woldemar Friedrich Krügeri]] maalitud [[Altarimaal|altaripilt]], üks kroonlühter ja Kristuse kuju.<ref name=":3" /> Kustutamistööde alguses püüti päästa ka [[Orel|orelit]], kuid see osutus üle jõu käivaks.<ref name=":4" /> Osaliselt säilis kooripealne, kuid altariosa ja kantsel hävisid täielikult. Sisse põles osa kirikuriistu, kõik puitosad, nagu katus, lagi ja pingid, ning hinnaline Tallinnast tellitud kirikukell.<ref name=":3" /> Püsti jäid ainult kiriku kivimüürid. Põlengu kahju hinnati 45 000 kroonile.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Sakala (1878-1940), nr. 54|aasta=12.05.1939|koht=|kirjastus=|lehekülg=1|artikkel="Mustvee kirik põles maha"|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19390512.2.4&srpos=44&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22mustvee+kirik%22------------}}</ref>
=== Kiriku taastamine ===
Juba sama aasta juuniks oldi kiriku interjööri ehitusega valmis ning toimusid ka välised krohvimistööd. Uus kirik loodeti pühitseda augustikuuks.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Kirik (1923-1940), nr. 24|aasta=13.06.1940|koht=|kirjastus=|lehekülg=4|artikkel=Mustwees walmib uus kirik|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestikirikeelk19400613.2.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref> 1939. aasta jõululaupäeva hommikul pühitses õpetaja Hark Mustvee kiriku taas kasutamiseks <ref name=":2" />. 1940 aastal osteti Nikolai õigeusu koguduselt kirikule uus 19. sajandist pärinev pronksist valatud tornikell <ref>{{Raamatuviide|autor=Külli Erikson|pealkiri=21126 Tornikell, 19.saj. (pronks)|aasta=2007|koht=|kirjastus=Kultuurimälestiste riiklik register|lehekülg=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21126}}</ref>. 1963. aastal määras EELK Konsistoorium Mustvee koguduse uueks õpetajaks Eenok Haameri, kes töötab Mustvee koguduseõpetajana tänaseni.<ref name=":2" />
Uus orel telliti kirikule juba 1939. aastal Soomest, kuid peale tulnud Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu polnud tellitud pilli enam võimalik Soomest kätte saada. Selle asemel osteti 1940. aastal kirikusse pruugitud harmoonium. 1964. aastal toodi kirikusse Võrumaalt Lasvalt Pindi koguduse leerisaalist Tartu meistri Müllverstedti tehtud nelja registriga orel. Tänasel päeval Mustvee kirikus kasutatav 1926. aastal Dresdenis ehitatud Joutjärvi kiriku vana orel jõudis Soome Lahti linna lähedalt Mustveesse alles 2014. aastal.<ref name=":2" />
== Arhitektuur ==
Tegu on ajastule tüüpilise [[Uusgootika|neogooti]] stiilis kivist [[Saalkirik|saalkirikuga]]. Põhiplaanilt on kirik ristkülikukujuline, ühelöövilise pikihoonega liituvad põhja ja lõuna suunas keskelt ühe meetri jagu väljaulatuvad [[Eeskoda|eeskojad]]. [[Kooriruum]] on [[Pikihoone|pikihoonest]] kitsam ja polügonaalse lõpmikuga. Koori põhja seina külge on ehitatud [[käärkamber]]. Pikihoone läänefassaadil on eenduv nelinurkne [[Tornikiiver|telkkiivriga]] neogooti [[torn]].<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=23936 Mustvee kirik|aasta=2006|koht=|kirjastus=Kultuurimälestiste riiklik register|lehekülg=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23936}}</ref><ref name=":1" /> [[Tornikiiver]] moodustub neljalt viilult tõusvaist tahkudest ning on kogu pikkuses kaheksakandiline.<gallery perrow="3">
Fail:Mustvee kiriku põhiplaan.jpg|Mustvee kiriku põhiplaan
Fail:Mustvee kiriku polügonaalne lõpmik.jpg|Mustvee kiriku kooriruumi polügonaalne lõpmik
Fail:Mustvee kiriku läänetorn.jpg|Mustvee kiriku läänetorn
</gallery>
=== Fassaad ===
[[Fassaad|Välisfassaadi]] dekoratiivseteks elementideks on [[Ehisraamistik|maasvärgiga ehk ehisraamistikuga]] aknad ja uksed, [[Ümaraken|ümaraknad]] torni läänefassaadil ja eeskodade [[Viiluväli|viiluväljadel]]. Nii pikkihoone, tornikehandi kui ka eeskodade nurki markeerivad kaheastmelised [[Tugipiilar|tugipiilarid]], mille külgpindu katab [[Nurgakett|nurgakvaadreid]] imiteeriv reljeefne krohv. Need astmelised pesudopiilarid on ehitatud nii arhitektuurseks kui ka dekoratiivseks otstarbeks.<ref name=":1" />
Pikihoone põhja ja lõuna külgedel on neli tervakaarset gootipärase ehisraamistikuga akent. Tegu on sihvaka ja lihtsa geomeetrilise ehisraamistikuga. Ainult lõunaseina aknaid kaunistab profiil raamistus, põhjaseina aknad on veidi seinapinnast eenduvas krohvraamistuses. Lisaks on mõlematel külgedel ka profiil [[Palend|palenditega]] [[Portaal (arhitektuur)|portaalid]], mille ustele on nikerdatud ehisraamistik. Lõunaeeskoja portaali kaunistab sarnaselt akendele profiil raamistus. Põhjaeeskoja portaal, nagu ka põhjaseina aknad, on teravkaarses seinapinnast eenduvas krohvraamistuses.<ref name=":1" />
Koori osa valgustavad kaks gootipärast ehisraamistikuga akent, nagu ka põhja ja lõuna külgedel.
=== Interjöör ===
Pikihoone on võlvitud kivist '''[[Segmentvõlv|segmentvõlviga]]''' ning kooriruumi eraldab [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]].<ref name=":1" /> Võidukaarel on tekst “Rahu olgu teile”.
Sisustuses väärivad ära märkimist neobarokne [[Retaabel|altariretaabel]], mis pärineb Viljandi Jaani kirikust koos altarimaaliga, ning barokne pingistik Rootsi Mihkli kirikust. Kiriku polügonaalne [[kantsel]] on ilmselt 1939. aasta tulekahju järgne. Kantsli igat tahku kaunistab keskel [[rosett]].<ref name=":1" />
== Kiriku altar ja altarimaalid ==
[[Fail:Altar_Viljandi_Jaani_kirikust,_19.saj.jpg|pisi|Altar Viljandi Jaani kirikust, 19.saj]]
=== Altar ===
Kooriosas asuva [[Altar|altari]] valmimisajaks on 19. sajand. Altar pärineb [[Viljandi Jaani kirik|Viljandi Jaani kirikust]], kust ta 1950. aastate alguses on üle toodud.<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Külli Erikson|pealkiri=21112 Altar Viljandi Jaani kirikust, 19.saj. (puit, õli- ja pronksvärv)|aasta=2007|koht=|kirjastus=Kultuurimälestiste riiklik register|lehekülg=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21112}}</ref> Algne altar põles 1939. aastal tulekahjus <ref name=":1" />. Altarikapp ja -aed on valmistatud puidust tisleritööna, kaunistatud nikerdustega ja kaetud valge ja kollase õli- ning pronksvärviga. Altarikapi kujundamisel on jäljendatud [[Klassitsism|varaklassitsistlikku stiili]]. Altarimaali piiravad mõlemalt küljelt kaks [[Korintose order|korintose kapiteeliga]] [[Sammas|sammast]]. Altari nelinurkse põhikujuga ülaosa ehivad nikerdatud [[Voluut|voluudid]], [[Simss|simsid]] ja nupud. Altarit kroonib lihtsa kujuga [[ladina rist]]. Altari päisosas on tekst: “''Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad minu juures on, keda sa mulle oled annud. Joh. 17,24''”. Maali all on tekst: “''Mina olen eluleib: kes minu juure tuleb, see ei pea nälga nägema. Joh 6.35''”. Altarit piirab altariaed, mis koosneb geomeetrilise ornamendiga täidetud rattamotiividest.<ref name=":5" />
[[Fail:Altarimaal_"Taevaminek",_A._Lucas,_1898.jpg|link=Fail:Altarimaal_%22Taevaminek%22,_A._Lucas,_1898.jpg|alt=|ääris|vasakul|pisi|Altarimaal "Taevaminek", A. Lucas, 1898
Maali vasakpoolses allosas on signatuur : A. Lucas 1898.]]
[[Fail:Altarimaal_"Ülestõusmine",_W._Krüger,_1880._aastad.jpg|link=Fail:Altarimaal_%22Ülestõusmine%22,_W._Krüger,_1880._aastad.jpg|alt=|pisi|Altarimaal "Ülestõusmine", W. Krüger, 1880. aastad
Maali parempoolses allosas signatuur : W. Krüger . pinr. 1880.]]
=== A. Lucase altarimaal "Taevaminek" ===
Kiriku kooriosas asuv [[altarimaal]] on Mustvee kirikusse toodud koos altariga Viljandi Jaani kirikust 1950. aastate alguses. Töö autoriks on tundmatu kopist A. Lucas. Õlivärvidega lõuendile maalitud altarimaal on kujult nelinurkne ning raamitud nikerdatud ning pronksärviga kaetud puitraamiga. “Taevamineku” stseen põhineb [[Uus Testament|Uuel Testamendil]] ning kujutab [[Kristus|Kristust]] tõusmas pilvedest selginevasse taevasse. Kristusest jäävad maali allossa [[Maarja]] ja viis [[Apostel|apostlit]]. [[Romantism|Romantistlikus]] laadis kolmnurkse kompositsiooniga maali tonaalsus on kollakas-kuldne, detailid on maalitud sini-punastes toonides.
Maal kuulub [[muinsuskaitse]] alla seoses selle ajaloolise väärtusega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Külli Erikson|pealkiri=21111 Altarimaal "Taevaminek", A. Lucas, 1898 (õli, lõuend)|aasta=2007|koht=|kirjastus=Kultuurimälestiste riiklik register|lehekülg=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21111}}</ref>
=== W. F. Krügeri altarimaal “Ülestõusmine” ===
Pikihoone põhjaseina ääres asuv [[Tartu]] kunstniku [[Woldemar Friedrich Krüger|Woldemar Friedrich Krügeri]] maal “[[Ülestõusmine]]” on tellitud 1880. aastal valminud Mustvee kiriku jaoks <ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Külli Erikson|pealkiri=21110 Altarimaal "Ülestõusmine", W. Krüger, 1880. aastad (õli, lõuend)|aasta=2007|koht=|kirjastus=Kultuurimälestiste riiklik register|lehekülg=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21110}}</ref>. Maali kinkisid kirikule Abram ja Mihkel Koppel <ref name=":0" />. Altarimaal on kujult teravatipuline, maalitud õlivärvidega lõuendile ja raamitud kitsa valgeks värvitud puitliistuga, mille servad on kaetud pronksvärviga. “Ülestõusmise” stseen on inspireeritud Uuest Testamendist. Maalil kujutatakse hauakoopa taustal ülestõusnud valges surirüüs helendava nimbusega Kristust, kelle jalge ees lebavad kaks hirmu tõttu maha kukkunud sõdurit. Valdavalt pruunides toonides maalitud Krügeri teos kaldub stiililt [[Realism (kunst)|realismi]]. Maal kuulub muinsuskaitse alla seoses selle ajaloolise- ja kunstiväärtusega.<ref name=":6" />
<br />
== Vaatamisväärsused ==
* Neogooti stiilis punasest tellisest kirikuvärav.
== Pildigalerii ==
<gallery>
Fail:Mustvee luterikirik4.jpg
▲
</gallery>
==Viited==
<references />
==Välislingid==
| |||