Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
88. rida:
Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati [[1893]]. aastal.
 
Vastavalt keisririigi raudtee ehituse normatiividele jaotati jaamad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi.
[[1876]]. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) ning [[Tapa raudteejaam|Tapast]] sai oluline [[sõlmjaam]], kuhu rajati ka [[Tapa depoo|depoo]]d.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref>
Tsaari Venemaal oli tavaks rajada II klassi vaksal raudtee iga 70–100 versta tagant (1 verst = 1,067 km), madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse.
 
Raudtee 21 jaamast vastas I klassi nõuetele üksnes [[Tallinn]]a [[Balti jaam]].
II klassi kuulusid samal liinil [[Eestimaa kubermang]]us esialgu vaid kaks jaama ([[Narva raudteejaam|Narva]] ja [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks vaksalit.
 
Vastavalt Balti raudtee lepingule võeti jaamaehitiste kavandamisel eeskujuks 1869. aastal [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis avatud [[Grjazi–Borissoglebski raudtee]] ehitised.
 
Klassid määrasid eelkõige [[jaamahoone]] funktsionaalse skeemi ja mugavusastme, sest mahult ja väljanägemiselt võisid näiteks III ja IV klassi jaamahooned olla analoogsed.
Liinile rajatud jaamahoonetest on kõige tuntum ilmselt kahekorruseline tüüprojekt, mille esindajaid võib kohata näiteks [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]]s, [[Keila raudteejaam|Keila]]s, [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]]s ja [[Kabala raudteejaam|Kabala]]s. Mitmed selle tüübi hooned hävisid [[II Maailmasõda|II maailmasõjas]], või on tänaseks lammutatud.
III-IV klassi jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.
Eranditeks on vaid [[Klooga raudteejaam|Klooga]] ja [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] V klassi jaamahooned, kuna liinile esialgselt ühekorruselisi puidust jaamahooneid ei rajatud.<ref>[[Leele Välja]]: [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf Raudteearhidektuur Lk. 9-11] Tallinn 2012</ref>
 
Raudtee tulek mõjutas olulisel määral asustuse ja linnaehituse arengut [[Põhja-Eesti]]s. Näiteks paisus [[Rakvere]] elanikkond raudtee ehitamise järgselt kiiresti ligikaudu kahekordseks.<ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Vene_keisririigi_aegne_raudteearhitektuur/ Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur] estonica.org</ref>
 
[[1876]]. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) ning senisest tagasihoidlikust [[Tapa raudteejaam|TapastTapa]] IV klassi jaamast sai oluline II klassi [[sõlmjaam]], kuhu rajati ka [[Tapa depoo|depoo]]d ja remonditöökojad.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref><ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Esimese_raudtee_n%C3%A4gu_ja_tegu/ Esimese raudtee nägu ja tegu] estonica.org</ref>
 
1920. aastatel oli seoses võimaliku Narva rajatava [[hüdroelektrijaam]]aga plaan elektrifitseerida Tallinna-Narva liin, idee siiski ei teostunud.<ref>[https://elron.ee/elron/ajalugu/ Ajalugu / Elron]</ref>