Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
88. rida:
Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati [[1893]]. aastal.
[[1876]]. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) ning [[Tapa raudteejaam|Tapast]] sai oluline [[sõlmjaam]], kuhu rajati ka [[Tapa depoo|depoo]]d.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref>
1920. aastatel oli seoses võimaliku Narva rajatava [[hüdroelektrijaam]]aga plaan elektrifitseerida Tallinna-Narva liin, idee siiski ei teostunud.<ref>[https://elron.ee/elron/ajalugu/ Ajalugu / Elron]</ref>
1970. aastate alguses alustati Tallinna suunalt raudtee elektrifitseerimist plaaniga jõuda Tapale. Töödega jõuti 1978. aastaks aga vaid Aegviiduni, kuigi Aegviidust Lehtseni olid selleks ajaks rajatud juba ka kõrged ooteplatvormid ning osaliselt paigaldatud ka kontaktvõrgupostide alused.
Seoses rongiliikluse olulise tihenemisega oli 1980. aastatel kavas rajada koormuse vähendamiseks Tallinna–Narva raudteele täies ulatuses teine peatee. Plaanist realiseerus aga vaid 1985.–1991. aastatel ehitatud Ülemiste–Tapa lõik ja Oru–Vaivara raudteelõik (viimase lõigu teine tee suleti 2010. aastal).<ref name="train">[http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est Tallinn-Tapa]</ref>
Kaevandamise arenemisega on [[Ida-Virumaa]]l rajatud Eesti Riigiraudteedest sõltumatu tööstusraudteeliinide võrk (vt [[Enefit Kaevandused]]), mis tegutseb AS Põlevkivi Raudtee nimetuse all. Reisijavedu Põlevkivi raudteel enam ei toimu (varem on tegutsenud näiteks kaevuritele mõeldud [[Narva–Musta raudteeliin]]).
|