Itaalia: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Loodus==

 

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad [[Alpid]]. Kõrgeimad mäed asuvad Alpide lääne- ja keskosas, kus mitmed mäetipud ületavad 4000&nbsp;m kõrguse, sh [[Mont Blanc]] (4807&nbsp;m), [[Monte Rosa]] (4634&nbsp;m) ja [[Matterhorn]] (4478&nbsp;m). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on [[Dolomiidid]], mille kõrgeim tipp on 3343 meetriga [[Marmolada]]. Piki kogu [[Apenniini poolsaar]]t pea 2000&nbsp;km [[Liguuria]]st kuni [[Sitsiilia]]ni kulgevad [[Apenniinid]], mille kõrgeim tipp 2912&nbsp;m asub [[Gran Sasso]] mäeahelikus. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.<ref name="geography" />

 

=== Turism ===

2015. aastal külastas Itaaliat 50,7 miljonit turisti, kes kulutasid riigis 39,4 miljardit [[USA dollar|dollarit]]. Riik platseerus turistide arvu poolest maailma maade hulgas viiendale kohale (eespool on Prantsusmaa, USA, Hispaania ja Hiina).<ref name="UNWTO" /> Välisriikidest saabus külastajaid 2015. aastal enim Saksamaalt (10,9 miljonit), USA-st (4,5 miljonit), Prantsusmaalt (4,3 miljonit), Hiinast (3,3 miljonit), Suurbritanniast (3,3 miljonit), Šveitsist (2,7 miljonit) ja Austriast (2,3 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> Turismisektorit toetab asjaolu, et Itaalias asub maailma riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte.<ref name="unesco" /> Kõige enam külastatavad Itaalia maakonnad olid 2015. aastal: [[Veneto]] (10,6 miljonit), [[Lombardia]] (7,3 miljonit), [[Toscana]] (6,8 miljonit), [[Lazio]] (6,8 miljonit) ja [[Trentino-Alto Adige]] (5,5 miljonit).<ref name="turismo_straniero" />

 

 

=== Transport ===

Itaalias ehitati 1920. aastatel maailma esimesed [[kiirtee]]d – [[autostrada]]d.<ref name="autostrada" /> [[Maantee]]de kogupikkus on 487 700&nbsp;km, neist 6700&nbsp;km on kiirteed.<ref name="cia" /> Maanteedel liigub rohkelt transpordivahendeid. 1000 elaniku kohta on Itaalias 679 (2014) [[mootorsõiduk]]it.<ref name="vehicles" /> Kiirteedel on kiiruspiirang 130&nbsp;km/h, tavalistel maanteedel 90&nbsp;km/h ja asulates üldjuhul 50&nbsp;km/h.<ref name="drive" />

 

 

== Relvajõud ==

 

Itaalia relvajõudude hulka kuuluvad maa-, mere- ja õhuväed ning [[sandarmeeria|karabinjeerid]]. Armee allub Kõrgemale Kaitsenõukogule, mille eesistuja on riigi president. Viimane täidab ka armee ülemjuhataja kohuseid.<ref name="President" /> Teised kõrgemad juhtimisorganid on kaitseministeerium, kindralstaap ja relvajõuliikide peastaabid. Alates 2005. aastast on sõjaväeteenistus vabatahtlik.<ref name="sõjaväeteenistus" /> Itaalia armee aktiivses teenistuses on kokku ligi 285 000 inimest, kellest 107 000 kuuluvad karabinjeeride ridadesse.<ref name="armedforces" /> Riigi kaitse-eelarve moodustas 2014. aastal SKT-st 1,1%.<ref name="cia" /> [[NATO]] tuumarelvade paigutusstrateegia alusel hoitakse Itaalias 90 USA-le kuuluvat [[tuumarelv]]a.<ref name="nrdc" />

 

== Haridus ==

Riiklikult finantseeritud 8 aastat kestva haridustee peavad 6–16-aastased lapsed läbima [[koolikohustus|kohustuslikus korras]].<ref name="hariduseadus" /> Riiklik haridussüsteem on viieastmeline:<ref name="eures" />

*[[lasteaed|eelkool]] (''scuola dell'infanzia'') – kestus 3 aastat, lastele vanuses 3–6 aastat;

[[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaajal]] levisid Itaalias mitmeid kultuurid, nt terramaarekultuur, Villanova kultuur, nuraagi kultuur jt. Terramaare inimesed olid veel kütid, kuid nad omasid samas koduloomi, oskasid valmistada pronksist esemeid ning kasvatasid põldudel [[nisu]], [[viinapuu|viinapuid]], [[Oalaadsed|ube]] ja [[lina]]. Nuraagi kultuur levis [[Sardiinia]]s ja [[Korsika]]l alates 18. sajandist eKr kuni teise sajandini [[m.a.j|pKr]]. Nuraagi kultuuripärandiks on tänaseni Sardiinia saarel säilinud Euroopa suurimad [[megaliit|megaliidist]] tornehitised ehk [[nuraag]]id. Tolle aja sardiinlased tegelesid edukalt merekaubandusega – nuraagidest on leitud [[Läänemeri|Läänemerest]] pärinevat [[merevaik]]u, Aafrika loomi kujutavaid pronksesemeid, Vahemere idaosa maade [[vaskmünt]]e ja -relvi, [[Mükeene kultuur|Mükeene keraamikat]] jm.<ref name="LTkuni1500" />

 

 

17.–11. sajandi vahel eKr tihenesid Itaalia rahvaste kontaktid [[Mükeene]] kreeklastega.<ref name="Wijngaarden" /> 8. sajandil eKr hakkasid [[kreeklased]] ja [[foiniiklased]] Lõuna-Itaaliasse [[koloonia]]d rajama.<ref name="initaly" /><ref name="phoenicia" /> Samal sajandil arenesid Itaalia põhja- ja keskosas jõudsalt [[etruskid]]e kindlustatud linnad, kelle rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskide tsivilisatsioon ei kestnud kuigi kaua ning selle alad läksid [[Rooma riik|Rooma]] võimu alla aastaks 500 eKr III sajandi lõpuks eKr oli Rooma alistanud pea kogu Itaalia.<ref name="LTkuni1500" /> Rooma riik saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse keiser [[Traianus]]e valitsemise ajal (98–117).<ref name="Traianus" />