Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

Saavutamata edu Auvere juures, asus Punaarmee ründama Narva jõe ääres [[Vaasa küla|Vaasa]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s. 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid [[Kudruküla]] juures Narva jõest põhja pool Narva linna. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku kolme pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool Riigiküla üle Narva jõe. Rünnaku käigus murti läbi [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi ]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III pataljoni]] lõigust (pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest). Punaarmee asus kohe Vaasas silda ehitama. Nõukogude väe poolt kestis jõe ületamine kümme minutit. Esimese kahe tunni jooksul toodi üle jõe ka väikesekaliibrilised suurtükid. Nelja tunni pärast suudeti valmis saada esimene [[pontoonsild]], mis võimaldas üle tuua keskmise kaliibriga ja tankitõrjesuurtükke.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Ilmasõjas.|aasta=1977|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Õhtuks suudeti alustada raskemate suurtükkide ja tankide üle Narva jõe toomist.<ref name="paulman" /> Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni [[Peeterristi]] ja [[Puhkova]] juures kus Saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad Nederland]]i abiga [[Auga]]-[[Puhkova]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). Punaarmee kandis raskeid kaotusi ning oleks piisanud ühest [[pataljon]]ist, et see veel 25. juulil üle Narva jõe tagasi tõrjuda kuid diviisi staap oli juba otsustanud eemalduda uuele joonele.<ref name="laar" /> [[Riigiküla]] piirkonnas jõe ületanud 191. LD väeosad jõudsid 25. juunil 24:00 [[Tallinna-Narva maantee]] äärde ja vallutasid [[Olgina]] ning [[Pähklimäe]] külad ning jõudsid 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] juhtimisel.
 
25. juulil 1944 võttis [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbeline diviis]]i staap üle rindelõigu Narva jõel Peipsi järvest kuni Auvereni. [[Puhatu soo]]s [[Krivasoo]] ja [[Uusna|Uusna küla]] vahel ja [[Permisküla]] all asus kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] 2. pataljon asus kaitsel [[Narva jõgi|Narva jões]] asunud [[Permisküla saar]]el. 300. eriotstarbelisele diviisi staabile allutati rindelõik Auvere platsdarmist Peipsini, ta vahetas välja varem seal kaitsel olnud [[XXXXIII armeekorpus]]e (mis oli kevadel omakorda välja vahetanud rindelõigu eest vastutanud XXVI armeekorpuse). 300. eriotstarbelisele diviisi staabile allutati peale 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügemendi ka kolm eesti politseipataljoni, mõned väiksemad Saksa üksused ja suurtükiüksused, sealhulgas mõned [[20. Eesti SS-diviis]]i patareid. [[Puhatu soo]]s [[Krivasoo]] ja [[Uusna|Uusna küla]] vahel ja [[Permisküla]] all asus kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] 2. pataljon asus kaitsel [[Narva jõgi|Narva jões]] asunud [[Permisküla saar]]el.
 
[[3. Eesti Piirikaitserügement]], mis seni kaitses laia rinnet [[Vasknarva]] rajoonis, sai kitsama kaitselõigu Peipsi järve kirdekaldal [[Smolnitsa]] külast kuni Narva jõe läänekaldal oleva [[Eesti-Perevoloka]] (Djuk-Perevoloka) külani. Eesti-Perevoloka külast kuni [[Karjati]] külani, [[Permisküla]] ja [[Permisküla saar]] Narva jões kaasa arvatud, oli kaitsel [[6. Eesti Piirikaitserügement]], [[286. Eesti Politseipataljon|288. eesti politseipataljon]] Karjatist kuni [[Kuningaküla]]ni. Kuningakülast kuni [[Poruni jõgi|Poruni jõeni]] (Poruni jõgi suubub Narva jõkke u. 4 km [[Gorodenko]]st põhja pool) oli kaitsele paigutatud [[4. Eesti Piirikaitserügement]]. Poruni jõge mööda pöördus rinne Narva jõelt [[Puhatu soo]]sse. Poruni jõe suudmest algas [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti Piirikaitserügemendi]] kaitselõik ja kulges kaares põhja poole [[Putki]] küla suunas ning lõppes umbes Putki ja Poruni jõe vahemaa keskel. Sealt edasi olid rindel Saksa üksused<ref>H. Mengel. Suurim armastus II, lk. 62; A. Purre. Võitlused Eestis 1944. lk. 44.</ref>.
67 025

muudatust