Haljala kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
25. rida:
}}
'''Haljala Püha Mauritiuse kirik''' on [[kihelkonnakirik]] Lääne-Virumaal [[Haljala|Haljalas aleviku]]s. Kirikut on nimetatud [[Virumaa]] üheks omanäolisemaks [[Keskaeg|keskaegseks]] kirikuks.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Raam, Villem|pealkiri=Eesti arhitektuur. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=130|köide=3}}</ref> Ajalooliselt jäi kirik [[Haljala kihelkond]]a.
Kirikut kasutab [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Haljala Püha Mauritiuse kogudus]].
==Ajalugu==
Haljala küla mainitakse esmakordsel [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]], kuid [[Haljala kihelkond]] ja esimene [[puukirik]] ehitati ilmselt juba [[1220. aastad|1220. aastatel]]. Peale selle, et [[1485]]. aastal rajati Haljalasse Püha Risti kantsel, puuduvad [[Keskaeg|keskaegsete]] sündmuste või kiriku ehituse kohta täielikult andmed. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, [[1558]]. aastal, rüüstasid Vene väed kogu [[Virumaa|Virumaad]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kadakas, Villu|url=http://www.arheoloogia.ee/ave2016/AVE2016_12_KADAKAS_Haljala.pdf|pealkiri=Archaeological studies in the church of Haljala,|väljaanne=arheoloogia.ee|aeg=2016|vaadatud=14.11.19|failitüüp=pdf}}</ref> ja ilmselt süütasid ka Haljala kiriku, kuid kirjalikud allikad selle kohta puuduvad. 1703. aastal, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus, põles kirik taaskord, siinkohal on kirjalikud allikad säilinud.<ref name=":1" />
[[Gustav Sandberg|Gustav Sandbergi]] käsikirjas "Mineviku mälestusi Haljala kihelkonnast vanemast ajast kuni teise maailmasõjani" oletab autor, et Haljala kirik ehitati sinna, kus omal ajal enne [[Ristiusk|ristiusustamist]] oli olnud püha paik ja kogunemiskoht. Üheks põhjuseks ilmselt soov võõrutada rahvast nende varasemast usust.<ref name=":2">Eesti kultuurilooline arhiiv [edaspidi EKLA], EKLA-11222-62335-48194, lehed 6–13: Gustav Sandberg ,,Mineviku mälestusi Haljala kihelkonnast vanemast ajast kuni teise maailmasõjani’’, ''sine anno.''</ref> Kirik on saanud kannatada nii [[Liivi sõda|Liivi sõja]] algul [[1558]]. aastal kui ka [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]]. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud [[äike]] ([[1761]], [[1831]]). Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju [[1865]]. aastal.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Alttoa, Kaur|pealkiri=101 Eesti pühakoda|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=118–120}}</ref> Haljala kirikule allusid ka abikirikud ([[kabel]]id) [[Toolse]]l, [[Käsmu]]s, [[Pihlaspää]]l ja [[Vainopää]]l.
=== Enne praegust kirikuhoonet ===
[[Fail:Haljala kirik7.jpg|pisi|Haljala kirik]]
Nagu varasemalt oldi oletatud, siis [[2016]]. aastal kiriku puitpõranda ülesvõtmisel leiduski Haljala kiriku all teine väiksem kirik. [[Restaureerimine|Restaureerimistööde]] käigus leiti erinevaid esemeid – 14. ja 15. sajandi vahetusest pärit münte ehk umbes tollest ajast, kui varasem kirik veel püsti oli, samuti leidus 15.–16. sajandist pärinevaid [[Hõbemünt|hõbemünte]], savikilde 13. sajandist ja lisaks 15. – 19. sajandist pärinevad [[Hauakamber|hauakambri]] müürid.<ref name=":1" /> Kui Gustav Sandberg pakkus oma [[Käsikiri|käsikirjas]], et varasema kiriku näol võis tegu olla puukirikuga, siis leiti tõendus hoopis Villem Raami pakutud oletusele, et varasem Haljala kirik oli kivist. Praeguse kiriku siseseinadest 1–2 meetri kauguselt leiti 1–1,2 meetri laiuseid [[Vundament|vundamendi]] osasid, mis tähistasid ilmselt vana kiriku [[Pikihoone|pikihoonet]].<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Kadakas, Villu|pealkiri=Muinsuskaitse aastaraamat|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Muinsuskaitseamet|lehekülg=77|artikkel=Uuringud Haljala kiriku põranda vahetusel|toimetaja=R. Sild}}</ref> [[Lõunaportaal|Lõunaportaali]] juurest leiti lausa ligi 6 meetri pikkune osa vundamenti.<ref name=":1" /> Kivid olid laetud ilma [[Mört|mördita]] ja müürid küllaltki õhukesed (1–1,2 meetrit), mistõttu võib oletada, et kirikul puudusid [[Võlv|kivivõlvid]].<ref name=":5">Uuspõld, Katrin. Haljala kiriku põranda alt tuli välja veel vanem kirik. ''Virumaa Teataja,'' 9. September 2016, 173</ref>
<br />
[[Fail:Haljala kirik2.jpg|pisi|Haljala kirik ]]
Vana kiriku säilmete leidmine oli keerukas, kuna enamus sellest oli hävinud uuemate [[Piilar|piilarite]] vundamentide, hauakambrite ja haudade kaevamise käigus. Põhjus, miks uus kirik ehitati 1–2 meetri vahega vana kiriku ümber võis olla selles, et tollel ajal, kui uue kiriku seinu alles rajati, sai vana kirik olla samal ajal kasutuses. Vana kiriku pikem osa oli oletuste kohaselt umbes 21 ja lühem osa 14 meetrit lai. Säärase laiuse suhtega (3:2) kirikuid olid mõjutanud [[Dominiiklased|dominiiklaste]] [[Jutlustuskirik|jutlustuskirikud]], mille sarnaseid pikihooneid on [[Põhja-Eesti|Põhja–Eesti]] 14. sajandil rajatud nt [[Jõhvi|Jõhvis]], [[Lüganuse]]<nowiki/>l ja [[Keila|Keilas]]. Kuna [[Kooriruum|kooriruumi]] ja [[Kirikutorn|kirikutorni]] põrand vahetamist ei vajanud, on teadmata, milline oli varasema kiriku täpne põhiplaan ja kas kirikul oli eraldi kooriruum ja torn.<ref name=":4" /> Vana kiriku vundamendi leidmine oli väga oluline, kuna enamik Lääne–Virumaa suurtest kirikutest on rajatud [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] lõpus, äärmiselt vähe. Peaaegu mitte midagi teatakse kirikutest, mis on ehitatud 13. ja 14. sajandil.<ref name=":5" />
=== Ehitus ===
Praegune Haljala kirik ehitati [[Villem Raam|Villem Raami]] järgi kolmes etapis: esimesena, u 1430–40, sai valmis koor ja [[käärkamber]]. 15. sajandi III veerandil ehitati pikihoone ning 15. sajandi lõpul valmis torn. Kirik on teistele Lääne-Virumaa keskaegsetele kirikutele omase arhitektuuriga: 3-lööviline [[Kodakirik|kodakirikuline]] pikihoone, millel on koor ja torn.<ref name=":0" />
Pikihoone küljeseintes akende all asuvad lamekaarsed avaused, mis on tõenäoliselt [[Ambrasuur|laskeavad]]. Löövi laes on servjoonelised [[Ristvõlv|ristvõlvid]], mis tuginevad neljale [[Oktagonaal|oktagonaalsele]] piilarile, [[Talumjoon|talumjooned]] tekitavad [[Rustikaalne|rustikaalsed]] [[Konsool (arhitektuur)|konsoolikobarad]].<ref name=":0" /> Kiriku on arvatavasti ehitanud [[Tallinna meistrid]]: kiriku võlvid on töntsakad ja äärmiselt lihtsa moega, võlvide servad ebaühtlaselt laines. [[Kaur Alttoa]] on öelnud Haljala kiriku võlvide kohta järgmist: ,,''Oleme ausad: nii kööbakaid keskaegseid võlve pole mujal Eestis kuskil''.’’ ja ei süüdista selles Tallinna ehitusmeistreid, vaid peab kiriku töntse ja kohmakaid võlve ning [[Arhitektoonika|arhitektoonikat]] ka Liivi sõja (1558) ja Põhjasõja (1703) mahapõletamiste tagajärgedeks. Lisaks põlengutele peab ka Alttoa põhjuseks seda, et kiriku [[varemed]] seisid vahepeal püsti ilma katuseta ning tänu sademetele on segu kivide vahelt välja voolata, mistõttu on ka kogu [[konstruktsioon]] vajunud.<ref name=":3" />
Koor mõjub eraldiseisva neljanurkse ruumina, [[võidukaar]] eraldamas koori pikihoonest.<ref name=":0" /> Ruumi idapoolses seinas on näha üht [[Nišš|nišši]], mis muutub avauseks ja avaneb väljapoole. Asjatundjad on oletanud, et tegu võib olla [[Hagioskoop|hagioskoobiga]], et võimalusel piiluda armulaualeiba. Teisalt on need avaused kirikus liiga kõrgel ja sinna pääsemine on keeruline, seega ilmselt on kanal valguse jaoks.<ref name=":3" /> Käärkambris on üks suurem nišš ja väiksem välisukse kõrval, niši põhjaks on [[lavatoorium]] koos veerenniga, mis suundub läbi müüri õue.<ref name=":2" /> Koori ja võlvitud käärkambrit eraldab ümarkaarne tahutud [[Portaal (arhitektuur)|portaal]], käärkambri seinas on [[ristimisnõu]].<ref name=":3" />
<gallery>▼
Sarnaselt ülejäänud kirikule on ka [[peaportaal]] Tallinna meistrite looming, portaali puhul on tegu [[Hilisgootika|hilisgooti]] portaalitüübiga, millel on iseloomulikult kolm [[Arhivolt|arhivolti]], kõrgel asuv [[sokkel]] ja sirge [[talum]].<ref name=":0" /> Kahel pool portaali on näha kirikumüüri sees kaht paekiviplaati. Parempoolne on [[Wrangellide sugupuu|Wrangellide]] perekonna vapp on välja tahutud kirjaga ,,Hans Wrangel Jürgens sone’’ ning vasakpoolne on pooleldi hävinud perekond [[Meck|Meckside]] vapp, mis kannab pealkirja ,,Hinrich Mex Sanders Sone’’. Sandbergi järgi pärinevad mõlemad tahvlid 15. sajandist.<ref name=":2" />
Kiriku välismüüridel leidub ka kolm risti: üks torni esiküljel, teine küljeuksest läänes, kolmas [[Altar|altari]] välisseinas. Esimesed kaks on tunduvalt väiksemad, kui kolmas ning neile on välispinnale tahutud teine rist. Legendide järgi oli küljeukse juures olev rist pühendatud omaaegse kirikuõpetaja mälestuseks, kes hukkus Liivi sõjas, kui ründajad ta võtmekimbuga tapsid, altari kohal olev rist tähistab rahvasuu järgi kiriku kaitsja sissemüürimise kohta. Muidugi ei nõustu spetsialistid sellise käsitlusega ja peavad riste lihtsalt kiriku tunnusteks.<ref name=":2" /> Villem Raami järgi on need kolm topeltristi patukahetsemisristid.<ref name=":0" />
Kiriku 34-meetrine torn on Eesti keskaegsete [[Maakirik|maakirikute]] üks kõrgemaid torne,<ref name=":3" /> sellel on kaheksa korrust, esimest korrust katab võlvitud lagi. Kiriku lääneküljel asuva torni alumine osa on nelinurkne ning alates katusest muutub ülemine osa oktagonaalseks.<sup><sup>[15]</sup></sup> Torni ülemistel korrustel on [[Kaitsefunktsioon|kaitsefunktsioonist]] lähtuvalt kahe kaupa müüritrepid ja laskepilud.<ref name=":0" /> Haljala kirikutorn on suuniseks rändajale, märk pühakojast, lisaks võis tornil olla ka abikutsungi funktsioon: [[Rakvere ordulinnus|Rakvere linnust]] ja Haljala kirikutorni eraldavad vaid 11 kilomeetrit, mistõttu sai häda korral teada anda varitsevatest ohtudest, kiriku kellad kostusid kaugele.<ref name=":2" />
Kaur Alttoa on arutlenud oma artiklis ,,Eesti keskaegne kirik redupaigana?’’ mida peab ennekõike [[Hüpotees|hüpoteesiks]], selle üle, kas kaminaga varustatud ruum kirikus on koheselt ka redupaik.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Alttoa, Kaur|pealkiri=Õpetatud Eesti seltsi aastaraamat|aasta=2014|koht=|kirjastus=|lehekülg=210–229|artikkel=Eesti keskaegne kirik redupaigana?,}}</ref> Haljala kiriku tornil on samuti kaks kaminat, kuid nagu ka teistel juhtudel, kus kaminate funktsioon on teadmata, on see ka Haljala kirikute puhul nii. Jääb lahtiseks, kas kaminad olid tarvilikud soojendamiseks, toidu tegemiseks või hoopis valvurite jaoks.<ref name=":6" />
Kogu kiriku sisustus on märksa hilisem: [[hauaplaat]], kaks [[Lühter|lühtrit]] ja [[vaskbraa]] pärinevad 17. sajandist, [[Barokkkatnsel|barokkkatnsli]] autoriks on [[Johann Valentin Rabe]] ning see on aastast 1730.<ref name=":0" /> Alttoa mainib siinkohal, et võimalik võib olla ka see, et Rabe tegi varasemat kantslit pisut ümber ja valmistas uue kõlakatuse.<ref name=":3" />
<br />
== Asukoht ja kaitsekiriku funktsioon ==
Kiriku asukoht on strateegiliselt äärmiselt oluline: esiteks seetõttu, et see paiknes [[Tallinn–Narva sõjatee|Tallinn–Narva sõjateel]], ühel ohurikkaimal teel terve keskaja jooksul, teiseks asus see Rakvere ordulinnust ja Toolse ordulinnust ühendaval teel.<ref name=":0" /> Seega on kiriku arhitektuur ja selle auskoht tihedalt seotud: kirik pidi olema pidevalt valmis rünnaku alla sattumiseks ja kaitseks ning seetõttu täidab ka [[Kindluskirik|kaitsekiriku]] funktsiooni.<ref name=":3" /> Sellest sõltuvalt kujunes välja ka kiriku ülesehitus: peaportaal asub torni lõunaküljes, mitte harjumuspäraselt läänes – põhjuseks soov hoida väravad ja portaal eri joontel, et hoiduda nende üheaegsest purustamisest kahurilasuga.<ref name=":3" /> Gustav Sandberg oletas siinkohal, et kirik ei olnud plaanitud kaitsekirikuks, kuna altaril pole laskevasid ning altari seinad polnud esialgu piisavalt paksud. Ilmselt tekkis plaan teha pühakojast kindluskirik alles ehitamise käigus, kuna kiriku seinad on hiljem kaetud tugevdava kivivoodriga.<ref name=":2" /> Kaitsekirikule omaselt on pikihoone seinte alumises osas ahtad avaused, mida peetakse küllaltki konsensuslikult laskekambriteks, et vajadusel saaks relvastatud meeskond kirikut kaitsta. Teisalt aga ei nõustu selle seisukohaga [[Soome]] keskaja arhitektuuri tippuurija [[Knut Drake]] (1927–2013), väites, et need ei ole kindlasti laskeavaused.<ref name=":3" />
Kuna Haljala kirikut on uuritud eelkõige kui kaitsekirikut, siis on kiriku [[esteetiline]] pool pigem vähetähtsaks osutunud. [[2014.]] aasta augustis vaatlesid ja uurisid [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[muinsuskaitse]] ja [[Konserveerimine|konserveerimise]] [[Magistrant|magistrandid]] kiriku [[Interjööriviimistlus|interjööriviimistlust]], kuid pidid tõdema, et keskajast ei ole säilinud midagi. Juhul, kui kiriku seinu katsid keskajal [[Maaling|maalingud]], siis oletavasti on nad hävinud kas mitmekordsete põlengute või purustuste tõttu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Randla, Anneli|pealkiri=Muinsuskaitse aastaraamat|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Muinsuskaitseamet|lehekülg=50|toimetaja=L. Välja}}</ref>
<br />
== Nimipühak ==
Haljala kirik on ainuke pühakoda Eestis, mis on pühitsetud [[Püha Mauritus|Püha Mauritusele]]. Kuigi ükski allikas ei viita otseselt põhjusele, miks on kirik just Mauritiusele pühitsetud, siis oletatavasti, et see on seotud kiriku sõjalise kaitsefunktsiooni ja Mauritiuse kui sõdalase [[Kaitsepühak|kaitsepühakuks]] olemisega.
▲<br /><gallery>
Haljala kirik7.jpg|Kiriku tagumine külg
Haljala kirikuaed2.jpg|Kirikuaed
50. rida ⟶ 78. rida:
* {{kultuurimälestis}}
<br />
== Viited ==
<references />
{{Haljala kihelkond}}
| |||