Kaberneeme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kkuwiki123 (arutelu | kaastöö) muutsin ja kirjutasin teskti juurde, lisasin ajaloo osa |
Kkuwiki123 (arutelu | kaastöö) parandasin teksti |
||
9. rida:
[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas külas 137 inimest. Neist 128 (93,4%) olid eestlased. <ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>
Kaberneeme poolsaar on liivase pinnasega ja kattunud enamasti männimetsaga.
==Pildid==
26. rida:
</gallery>
==
2015. aastal tähistas [[Kaberneeme poolsaar|Kaberneeme poolsaarel]] asuv Kaberneeme küla oma 640ndat sünnipäeva. Üks esimesi tunnistusi, mis viitab siinsele asustusele, on 1375st aastast pärinevas Rootsi pühaku Brigitta imede kirjelduses. Algul oli Kaberneeme [[Kaberla|Kaberla külale]] kuulunud kalarand. [[1375]]. aastal toimus Kaberneemes eesti ja rootsi kalurite kokkupõrge. [[1485]]. aastal on Kaberneemet mainitud kui rootslaste küla.
32. rida:
Kuni 1694. a. esinevad andmed on sedavõrd vähesed, et ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet küla arengust ja elust. Kindlad entograafilised andmed algavad 1694. aastast – tolleaegsetest dokumentidest ja kaartidelt selgub, et Kaberneeme külas oli siis 13 talu.
19. sajandi lõpupoole kujunes Kaberneemest tähtsamaid [[Tallinn|Tallinna]]-lähedasi kala püügi- ja töötlemiskeskusi. Oletatavasi oli Kaberneeme küla üks esimesi kohti, kus rakendati pöörisnooda ehk keerepüüki. Kala hakati suitsutama 1892. aastal ning 1893st aastast tegutses külas kilutööstus. Edukas kalandus soodustas küla laienemist ja juba 1912. aastal oli Kaberneemes 16 ning kümnendi lõpus aga juba 21 purjelaeva. 20. sajandi esimesel poolel saadi poolsaare lähivetest märkimisväärselt suuri lõhesaake ja kaluriküla areng hoogustus veelgi. [[Kaberneeme poolsaar|Kaberneeme poolsaare]] lähiveed olid algselt [[Pirita klooster|Pirita kloosti]] munkade kalastuskohad.
Kaberneemest on alguse saanud ka selle kandi ([[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonna]]) laevaehitus. Siit algas ka räimemüük [[Tallinn|Tallinna]] ning samuti munakivide vedu.
==Vaata ka==
| |||