Carl Friedrich Gauss: erinevus redaktsioonide vahel

Carl Fr. Gauss sündis [[30. aprill]]il [[1777]] [[Braunschweig]]i linnas vaeses peres. Ta ei saanud läbi oma isa Gebhard Dietrichiga ([[1744]]–[[1808]]), kes ei pooldanud poja haridusteed, vaid eelistas, et Carl tegeleks pigem käsitööga, näiteks müürsepa või aednikuna. Samas oli Carlil väga hea suhe ema Dorothea Benzega ([[1743]]–[[1839]]), kes oli kohusetruu, kindla iseloomuga, tark ja alati rõõmsameelne ning kes tundis Gaussi üle suurt uhkust.<ref name="CFG_6">Müürsepp, C. Fr. Gauss, lk 6-76–7</ref>

1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud [[Göttingen]]i, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda ja tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles viie teenistusaasta järel; [[Göttingeni]] jäädes saaks ta pensioni kohe ja kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud suurema osa ajast kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, kuid see ei kataks kulusid, ning pakutud 2500-rublase palgaga halveneks tema olukord vene raha madala väärtuse tõttu, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor [[Heinrich Christian Schumacher]]i ([[1780]]–[[1850]]). Valituks osutus siiski põdur professor [[Johann Sigismund Huth]] ([[1763]]–[[1818]]), kes peamiselt põdes ja Tartus ka suri<ref name="CFG_48-53">Müürsepp, C. Fr. Gauss, lk 48-5348–53</ref>.

{{viited|3}}