Aserbaidžaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
121. rida:
 
[[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta]] Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite [[pogromm]]id armeenlaste kallal.
===Aserbaidžaani iseseisvumine===
1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik|Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi]]. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli kindlustada naftaväljad. [[Kars]]is tegutses 1. detsembrist 1918 kuni 19. aprillini 1919 lühiealine ning nimeliselt sõltumatu [[Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik]]. 1920.Edela-Kaukaasia aastaVabariik, maismida tungisjuhtis Aserbaidžaani[[Fakhr Punaarmeeal-Din Pirioghlu]], nõutas endale [[Kars]]i ja kehtestas[[Batumi]] bolševikepiirkonda, võimuosa [[Jerevan]]i maakonnast ning [[Thbilisi]] maakonna [[Akhaltsikhe]] ja [[Akhalkalaki]] piirkondi. Vabariik eksisteeris kõrvuti Briti kindralkuberneri valitsusega, mis seati ametisse Antandi sissetungi ajal [[Taga-Kaukaasia]]sse.
 
===Armeenia-Aserbaidžaani sõda===
1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja [[Aserbaidžaani Vabariik]]. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli kindlustada naftaväljad. [[Kars]]is tegutses 1. detsembrist 1918 kuni 19. aprillini 1919 lühiealine ning nimeliselt sõltumatu [[Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik]]. 1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.
[[File:Azerbaijan, 1919.jpg|pisi|Aserbaidžaani taotletud alad, 1919]]
{{vaata|Armeenia-Aserbaidžaani sõda}}
Armeenia ja selle uue idanaabri, [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik|Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi]] vahel püsis märgatav vaen, mis tulenes rahvuslikest, usulistest, kultuurilistest ja ühiskondlikest erinevustest. Aseritel olid tihedad rahvuslikud ja usulised sidemed türklastega ning nad olid toetanud Türgit selle püüdlustes jõuda 1918. aastal Bakuusse. Ehkki riikidevaheline piir oli veel lahtine, taotles Aserbaidžaan enamikku Armeeniast, nõudes suuremat osa [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] endistest aladest [[Jelizavetopol]]i, [[Tiflis]]i, [[Jerevan]]i, [[Kars]]i ja [[Batumi]] provintsis. Diplomaatilisel teel kompromissini ei jõutud, hoolimata [[Briti Kaukaasia ekspeditsioonikorpus]]e juhtkonna vahenduskatsetest. 1919. ja 1920. aastal toimusid Armeenia ja Aserbaidžaani vahel kokkupõrked, peamiselt [[Nahhitševan]]is, [[Karabahh]]is ja [[Sjunikh]]is (Zangezuris). Korduvad katsed võtta need piirkonnad Aserbaidžaani [[jurisdiktsioon]]i alla põrkusid armeenlastest asukate vastupanule. 1920. aastal haldas Armeenia Demokraatlik Vabariik ala, mis hõlmas enamikku tänapäevasest Armeeniast, nüüdse Türgi [[Karsi provints]]i, [[Iğdıri provints]]i ning [[Ardahani provints]]i [[Çıldır]]i ja [[Göle]] piirkondi. [[Nahhitševan]], [[Mägi-Karabahh]], [[Sjunikh|Zangezur]] (nüüdne Armeenia [[Sjunikhi maakond]]) ja [[Qazakh]] olid vaidlusalused alad, mille pärast võideldi Aserbaidžaaniga. Jerevanist lõunasse jäävad moslemite alad ei tunnistanud Armeenia võimu ning ei lasknud Armeenia valitsusel neil aladel võimu võtta.
 
1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu. 1922. aastal loodi [[Taga-Kaukaasia SFNV]], mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1936. aastal jagati see föderatiivne moodustis Gruusia, Armeenia ja [[Aserbaidžaani NSV]]-ks.
 
==Vaata ka==