Erinevus lehekülje "Tasmaania" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
 
'''Tasmaania''' on [[Austraalia]] lõunapoolseim [[osariik]]. Tasmaania osariigi alla kuuluv Tasmaania saar on maailmas suuruselt 26. [[Austraalia manner|Austraalia mandrist]] asub see 250 km (150 mi) lõuna pool. Mandri ja saare vahel on [[Bassi väin]]. Tasmaania osariigi koosseisu kuulub lisaks Tasmaania saarele veel 334 väiksemat läheduses asuvat saart.<ref>{{cite web|url=http://www.discovertasmania.com/about_tasmania/our_islands|title=Our Islands|publisher=www.discovertasmania.com}}</ref> Osariigi rahvaarv on 507 626 inimest (juuni 2010), millest ligi pool elab osariigi pealinnas [[Hobart]]<nowiki/>is.
 
Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest Tasmaania saar on 64 519 km² (24 911 mi²).<ref>[http://www.ga.gov.au/scientific-topics/geographic-information/dimensions/area-of-australia-states-and-territories Area of Australia – States and Territories.] ga.gov.au</ref> Tasmaania osariiki iseloomustab palju puutumata loodust, ligi 45% Tasmaaniast on kaetud [[Reservaat|reservaatide]], [[Rahvuspark|rahvusparkide]] ja [[UNESCO]] maailmapärandi aladega <ref>[["Complete National Parks and Reserves Listings"]]. [[:en:Tasmania_Parks_and_Wildlife_Service|Parks and Wildlife Service]]. 28 jaanuar 2013.</ref> ning ühtlasi on osariik kohaks, kus loodi maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).<ref>Howes, Michael. [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/245350/United-Tasmania-Group-UTG "United Tasmania Group (UTG)"]. ''britannica.com''. Encyclopedia Britannica.</ref> Praegune osariik loodi kunagi Briti impeeriumi poolt kui Van Diemeni maa, kuigi see oli juba asustatud üle 40 000 aasta varem Tasmaania [[Austraalia aborigeenid|aborigeenide]] poolt. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsuslik koloonia ning varasem nimi "Tasmaania" võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai see osaks [[Austraalia]] föderatiivsest riigist.
 
Tasmaania osariigi haldusalasse kuulub ka pooleldi antarktiline [[Macquarie saar]].
 
== Toponüümia ==
Osariik on nime saanud hollandlasest maadeavastaja [[Abel Tasman]]<nowiki/>i järgi, kes teatas esimesena saare leidmisest 24. novembril 1642. Tasman nimetas saare "Anthony van Diemeni maaks" oma sponsori Anthony van Diemeni järgi, kes oli kuberner [[Hollandi Ida-India Kompanii|Hollandi Ida-India Kompaniis]]. Inglased lühendasid selle hiljem "Van Diemeni maaks". 1. jaanuaril 1856 nimetati see ametlikult ümber Tasmaaniaks, selle esimese eurooplasest avastaja auks.<ref>Newman, Terry (2005). [http://www.parliament.tas.gov.au/php/BecomingTasmania/BTAppend2.htm "Appendix 2: Select chronology of renaming"]. ''Becoming Tasmania – Companion Web Site''. [[:en:Parliament_of_Tasmania|Parliament of Tasmania]].</ref>
 
Tasmaania kohta kasutati mõnikord ka nime Dervon, näiteks Jerilderie kirjas, mille kirjutas Ned Kelly aastal 1879. Kõnekeeles öeldakse osariigi kohta kas "Tassie" või "Tas".
 
== Eurooplaste saabumine ==
Esimene kirjalikult teatatud avastus Tasmaania kohta eurooplase poolt pärineb 24. novembrist 1642. Avastajaks oli hollandlane [[Abel Tasman]]. Tasman jõudis lahele, mille nimi tänapäeval on "Blackman Bay". Aastal 1773 randus esimene inglane, Tobias Furneaux, Tasmaanias Adventure'i lahes. Ka prantsuse uurimisretk, mida juhtis Marc-Joseph Marion du Fresne, randus aastal 1772 Blackmani lahes.
 
Kapten [[James Cook]] randus Adventure'i lahes aastal 1777, temaga koos oli pardal ka noor William Bligh. Bligh pööruspöördus tagasi aastal 1788, ja siis uuesti 1792, temaga oli kaasas noor Matthew Flinders.
 
Esimesed sisseseadjad olid peamiselt vangid ja nende valvurid, nende ülesandeks oli arendada põllumajandust ja teisi tööstusharusid.
Van Diemeni maa seadusandlik nõukogu koostas uue konstitutsiooni, mis hakkas kehtima aastal 1854, ning 1855. aastal andis kuninganna Victoria I sellele kuningliku nõusoleku. Hiljem, samal aastal, andis salanõukogu nõusoleku muuta koloonia nimi Van Diemeni maa asemel Tasmaaniaks. 1856. aastal tuli esimest korda kokku äsjavalitud kahekojaline parlament, millega sai Tasmaaniast omavalitsuslik Briti impeeriumi koloonia.
 
Koloonia elas läbi majanduslikke kõikumisi, kuid enamasti oli jõukas ja pidevas kasvus. Tänu vähesele välisele ohule ning tugevatele kaubanduslikele sidemetele oli Tasmaania koloonial 19. sajandil palju viljakaid perioode, saadestänu millele saadi maailma laevaehituse keskpunktiks.
 
== Vaata ka ==
107 501

muudatust