Erinevus lehekülje "Harri Jänes" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (pisitoimetamine)
P
 
==Elulugu==
Harri Jänes sündis 4. novembril 1925 Virumaal [[Aaspere vald (Haljala kihelkond)|Aaspere vallas]] Loobul, metsaülema perekonnas. Ta alustas kooliteed Kuusikul ja lõpetas 1945. aastal tollase [[Rapla Keskkool]]i. Liitus 1942. aasta kevadel [[Omakaitse]]ga, valvates randa [[Naissaar]]el ja [[Kakumäe]]l. Võitles aastatel 1943–1944 [[30. Eesti Politseipataljon|Eesti politsei 30. rindepataljonis]], läbides sõjaväevelskrite kursused. Sai 1944. aasta juulis [[Daugavpils]]i lähedal haavata. 1944. aasta oktoobrist novembrini oli mobiliseeritud [[Punaarmee]]sse (Tallinna tagavarapolk).
 
Ta alustas kooliteed Kuusikul ja lõpetas 1945. aastal tollase [[Rapla Keskkool]]i. Astus 1942. aasta kevadel [[Omakaitse|Omakaitsesse]], valvates randa [[Naissaar]]el ja [[Kakumäe]]l. Võitles aastatel 1943–1944 [[30. Eesti Politseipataljon|Eesti politsei 30. rindepataljonis]] ning läbis sõjaväevelskrite kursused. Sai 1944. aasta juulis [[Daugavpils]]i lähedal haavata. 1944. aasta oktoobrist novembrini oli mobiliseeritud [[Punaarmee]]sse (Tallinna tagavarapolk).
Jänes lõpetas 1951. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]] ravi osakonna. Seejärel töötas ta kuni 1990. aastani [[Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut|Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis]] (aastatel 1960–1964 teadussekretär). Seal valmisid uurimused põlevkivitööstuse hügieeni ja põlevkivitoodete eksperimentaalse toksikoloogia alal. Kaitses 1959. aastal Moskvas NSVL Meditsiiniakadeemias meditsiinikandidaadi väitekirja pealkirjaga ''Materjale põlevkivitolmu hügieeniliseks hinnanguks''. Luges tööhügieeni alaseid loenguid Tartu ülikoolis aastail 1961–1978.
 
Jänes lõpetas 1951. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]] ravi osakonna. Seejärel töötas ta kuni 1990. aastani [[Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut|Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis]] (aastatel 1960–1964 teadussekretär). Seal valmisid uurimused põlevkivitööstuse hügieeni ja põlevkivitoodete eksperimentaalse toksikoloogia alal. Kaitses 1959. aastal Moskvas NSVLNSV Liidu Meditsiiniakadeemias meditsiinikandidaadi väitekirja pealkirjaga ''"Materjale põlevkivitolmu hügieeniliseks hinnanguks''". Luges tööhügieeni alaseid loenguid Tartu ülikoolisRiiklikus Ülikoolis aastail 1961–1978.
Jänes tegeles aktiivselt meditsiini populariseerimisega, kirjutades ainu- ja kaasautorina ligikaudu 30 raamatut ja õpikut, mida on tõlgitud vene, inglise, saksa, läti, leedu, bulgaaria ja turkmeeni keelde. Ta on avaldanud üle 600 populaarteadusliku artikli erinevates väljaannetes, lisaks sellele üle 300 kirjutise eestikeelsetes entsüklopeediates (ENE, EE, ENEKE). Oli tihedalt seotud ajakirjadega [[Nõukogude Eesti Tervishoid]] (toimetaja vahemikus 1965–70), [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] (1967. aastast kolleegiumi liige) ja [[Kodutohter]] (1988. aastast aktiivne tegija, vahemikus 1991–1998 peatoimetaja). Alates 1954. aastast esinenud ETV-s, Eesti Raadios, Raadio 2-s, Nõmme Raadios, sealhulgas Eesti Raadio sarisaadetes ''Maailm täna'' (9 aastat), ''Varesele valu'' (3,5 aastat) ja ''Poiss ja tüdruk'' (3 aastat).
 
Jänes tegeles aktiivselt meditsiini populariseerimisega, kirjutades ainu- ja kaasautorina ligikaudu 30 raamatut ja õpikut, mida on tõlgitud vene, inglise, saksa, läti, leedu, bulgaaria ja turkmeeni keelde. Ta on avaldanud üle 600 populaarteadusliku artikli erinevates väljaannetes, lisaks sellele üle 300 kirjutise eestikeelsetes entsüklopeediates (ENE, EE, ENEKE). Oli tihedalt seotud ajakirjadega [[Nõukogude Eesti Tervishoid]] (toimetaja vahemikus 1965–701965–1970), [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] (1967. aastast kolleegiumi liige) ja [[Kodutohter]] (1988. aastast aktiivne tegijakaastööline, vahemikus 1991–1998 peatoimetaja). Alates 1954. aastast esinenud ETV-s[[Eesti Televisioon]]is, [[Eesti RaadiosRaadio]]s, Raadio 2-s, Nõmme Raadios, sealhulgas Eesti Raadio sarisaadetes ''"Maailm täna''" (9 aastat), ''"Varesele valu''" (3,5 aastat) janing ''"Poiss ja tüdruk''" (3 aastat).
 
Jänese hobi oli looduskaitse. Ta osales aastatel 1969–1997 aktiivselt Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni tegevuses. Lõi algusaastail (1988-1990) kaasa Eesti Rohelises Liikumises. Kuulus alates 1992. aastast [[Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus]]se.
Harri Jänes suri 18. märtsil 2011 ning on maetud [[Metsakalmistu]]le.
 
==TeadustööTeosed==
===Teaduspublikatsioonid===
Harri Jänes on kirjutanud kokku 97 teaduspublikatsiooni, mille hulgas on 5 monograafiat ja käsiraamatut. Kaalukamad teosed:
*''"Токсикология сланцевых смол и фенолов".'' Monograafia. Tallinn, 1974, 238 lk (kaasautorid Ellen Blinova, I. A. Veldre)
*"Tööstushügieen". Tallinn, 1965, 456 lk
*"Toksikoloogia". Tallinn, 1984, 192 lk (kaasautor Aleksander Loit)
*"Kommunaalhügieen". Tallinn, 1983, 328 lk (kaasautorid M. Uibo ja I. Veldre)
 
===Populaarteaduslikke teoseid===
*"Allakäiguspiraal". Tallinn: Valgus, 1976, 1978, 1980, 1986, 1988
*"Elamu ja tervis". Tallinn: Valgus, 1975 (kaasautorid T. Aru, U. Ivask)
*"Seebi seiklused". Tallinn: Valgus, 1993; Tallinn: Medicina, 2003
 
===Õpikud===
*Loodusõpetus 4. klassile. Tallinn: Valgus, 1989; Tallinn: Koolibri, 1993 (kaasautor Heli Tiits).
*Tervise võti: V klassi terviseõpetuse õpik. Tallinn: Koolibri, 2002.
 
==Isiklikku==
Tema tütar oli teadus[[ajakirjanik ja toimetaja]] [[Kärt Jänes-Kapp]] (1960–2015).
 
==PersonaaliaKirjandus==
*2000 – "Jänes, Harri". // [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]]. I kd, A – Ki. Tallinn 2000. Lk 482-483
*2000 - "Jänes, Harri". // [[Eesti entsüklopeedia]]. 14. kd (Eesti elulood). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 116
 
==Välislingid==
* Üllar Ende. [httphttps://www.kodutohter.ee/arhiiv/200511/main1.html Tugeva tervise koolmeister]. Kodutohter, november 2005
* Sirje Niitra. [httphttps://www.tarbija24.ee/?id=407494 Lahkus arst ja kirjanik Harri Jänes.] Tarbija24, 23. märts 2011
{{ETBL}}
 
129 088

muudatust