Redaktsioon: 4. oktoober 2019, kell 02:44 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. aprill 2020, kell 19:34 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 901 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Hestia-meyers.png\|pisi\|Hestia]] ~~Vanakreeka mütoloogias on~~ '''Hestia''' ([[vanakreeka keel]]es ''Ἑστία'') oli [[vanakreeka mütoloogia]]s koldetule- ja kodurahujumalanna, kodu sümbol ja seeläbi ka perekonna kaitsja. Sõna "hestia" tähendab tõlkes kollet. Ta oli [[Kronos]]e ja [[Rhea]] tütar, [[Demeter]]i, [[Hades]]e, [[Poseidon]]i ja [[Zeus]]i õde. ~~Roomas~~[[Vanarooma ~~kannab~~mütoloogia]]s hakati koldejumalanna [[Vesta]]t samastama ~~nime~~Hestiaga. Kunstnikud Hestiat oma töödes ei kujutanud (ta jäigi mütoloogias väljaarendamatuks), kuid siiski peeti temast lugu igas majas. Hestia omadusteks on neitsilikkus ja kodus viibimine, tagasihoidlikkus ja lihtsus. Õli, vein ja vesi olid jumalanna pühad elemendid. Müütides esineb ta harva, sest ta püsis enamasti kodus.<ref>{{Netiviide\|Autor=Madli Ehasalu\|URL=lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Hestia%20kodukolde.doc\|Pealkiri=Seminaritöö teemal "Koldejumalanna"\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=04.12.2018}}</ref> 19. rida: == Vesta == {{Vaata\|Vesta}} Roomas ~~hakati~~nimetati kodukoldejumalannat ~~nimetama~~ Vestaks. Vesta pole roomlastel siiski privaatne, vaid ametlik jumal, riigikolde esindaja. Vesta ametlik nimi on ''Vesta publica populi Romani'' ja tal oli tempel foorumil roomlaste muistse kuningapalee ''Regia'' läheduses. Tema templiks oli rotund, ümarehitis, mida sellest ajast tänapäevani kasutatakse karjaste ööbimispaigana. Vesta kultusest endast teame vähe. Kui tuli kustus, oli see väga halb märk. Vesta kultuse alalhoidmise eest kandsid hoolt [[Vesta neitsid]]: kuus vestaali, kes teenisid 30 aastat. Vestaalid alustasid oma teenistust kuue- kuni kümneaastasena. Neid nimetas teenistusse ülempreester, keda seejärel nende isaks peeti. Tema loal võis piitsutada vestaali, kes unustas tule valvamise. Kui vestaal karskusnõudest üle astus, maeti ta elusana. Kaassüüdlasest mees müüriti seina sisse. Karskusnõue tuleneb asjaolust, et vestaale peeti juba abielus olevaiks, just sellepärast käisid nad alati ringi pruudirüüs. Vestaale austati eriliselt: neil oli oma kaarik; neid oli õigus parimatele kohtadele etendustel ja gladiaatorite võistlustel.

Hestia: erinevus redaktsioonide vahel