Eestlaste väe piiratavas linnuses olid Võnnu orduvennad eesotsas [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldiga]], võndlased ja [[Polotski vürstiriik|Polotski]] vürsti juurde rahuläbirääkimistele teel olnud Riia piiskopi saadikud, kes väe saabumise hetkelajal juhtusid Võnnus olema. Linnuse vallutamiseks tegid eestlased selle kõrvale suuri puude kuhjatisi ja põletasid neid, et nii linnust süüdata ja suitsuga kaitsjate olukorda raskendada. Teise võttena ehitati suurtest puutüvedest piiramistorn, mille abil oli võimalik kõrgemalt positsioonilt seesolijaid rünnata. Võitluse käigus langes ammuküttide noolte läbi palju eestlasi ja eestlaste odade läbi ka mõned võndlased. Kroonika kohaselt jõudis teade piiramisest "mõnede lohakuse tõttu" alles kolmandal päeval [[Riia|Riiga]], kust abiväed kohe teele saadeti. Piiramise neljandal päeval, kuuldes [[Kaupo]] juhitava liivlaste ja latgalite salga lähenemisest, otsustasid eestlased linnuse alt taanduda, minnes üle Koiva ja suundudes [[Ümera jõgi|Ümera jõe]] poole. Eestlaste ja neid jälitama asunud väe vahel toimus järgmisel päeval [[Ümera lahing]].<ref>HLK, XIV(8), lk 109</ref><ref>Vahtre, lk 68–69</ref>
