Kujutluskaart: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kujutluskaart''' (eehk '''kognitiivne kaart''' eehk '''mentaalkaart''') on kaart, mis sisaldab kõiki inimesele olulisi andmeid keskkonnastkeskkonna kohta. Kujutluskaart ise on talletatud meie ajju. Mõistet kasutas esimest korda 1948. aastal [[Edward C. Tolman]], kes uuris keskkonda ja selle kujutamist.<ref name="Tolman" /> Esmalt tajutakse ümbritsevat maailma, tõlgendatakse ja väärtustatakse nähtusi, seejärel tekib teadvusse kujutluspilt. Kujutluskaart on maailmapildi ja isikliku maailmatunnetuse kartograafiline esitlus.<ref name="xLiwL" />

Inimene käitub keskkonnas vastavalt kujutluskaardile. Inimeste välisilmast kogutud teave suunatakse nn infopanka ja selle abil koostatakse keskkonnast vaimne pilt. Tajutud pildist konstrueeritakse kujutluskaart.<ref name="Mall" /> Kujutluskaardid kujunevad välja aja jooksul ning pole kunagi lõplikult valmis. Kujutlusi keskkonnast mõjutavad nii igapäevaselt saadav informatsioon kui ka inimese isiklikud hinnangud, motivatsioon ja vajadused, mis on omakorda sõltuvad inimese vanusest, sotsiaalsest positsioonist, haridustasemest ningja isiklikest kogemustest.<ref name="Kiis" />

Kujutluskaarte uuritakse paljudes valdkondades: psühholoogias, hariduses, planeerimises, arheoloogias, geograafias, kartograafias, arhitektuuris, maastiku arhitektuuris, linnaplaneerimises, poliitikas ja ajaloos.<ref name="ZxUF1" /> Oletatakse, et kujutluskaardid salvestuvad aju [[hipokampus]]e rakudesserakkudesse.

Usutakse, et kujutluskaartide teke on suuresti [[hipokampus]]e funktsioon. Kõik ruumilised pildid salvestuvad just nimelt selles aju osas. Hipokampus on seotud ruumitaju ja informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. [[John O’Keefe]] ja [[Lynn Nadel]] olid esimesed teadlased, kes rõhutasid hipokampuse ja kujutluskaartide omavahelist seost. O’Keefe ja tema kaastöötajad avaldasid 1978. aastal raamatu "The hippocampus as a cognitive map.". Teoses väitsid nad, et ruumilises kodeerimises mängib suurt rolli hipokampuse funktsioon. Hipokampuses paiknevad kambrid, püramiid- ja võrerakud, mis on kognitiivse kaardi tekkimiseks ja talletumiseks vajalikud neuronid. Mitmesuguste keskkondade tajumine eri meeltega liigub just hipokampusesse ja sealt edasi töödeldakse saadud info, mille tulemusel tekib kognitiivne kaart.<ref name="akBiN" />

[[Andy Bennett]] <ref name="dGVqr" /> seab oma retsensioonis kahtluse alla kognitiivsete kaartide olemasolu. Bennett väidab, et puuduvad kindlad tõendid, et loomadel tekivad kognitiivsed kaardid. Sellega seab ta kahtluse alla Tolmani kujutluskaartide definitsiooni. Oma kriitikas tugines ta mitmetel uuringutel, kus leiti labürindieksperimendile lihtsamad seletused kui Tolman kognitiivse kaardi definitsiooni välja arendades oli leidnud. Bennet tõi välja kolm asjaolu, millega seletada kognitiivse kaardi katset loomade puhul: 1) toidu uus asukoht ei olegi uus, kuna labürint on ristikujuline; 2) kasutatakse ristumisega labürindirada; 3) tuttavad maamärgid tuntakse uue nurga alt lähenedes uuesti ära, kuna liigutakse maamärkide suunas.