Vikipeedia

Orbitaaljaam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
Resümee puudub
Märgis: Teksti peitmine
1. rida:
{{Kasutaja liivakast}}
[[Pilt:STS-135 final flyaround of ISS 1.jpg|pisi|275px|ISS nähtuna lahkuva kosmosesüstiku [[Kosmosesüstik Atlantis|Atlantis]] pardalt]]
[[Fail:ISS Aug2005.jpg|pisi|Rahvusvaheline orbitaaljaam]]<!-- Kirjuta allapoole seda rida -->
'''Orbitaaljaam''' (ka '''kosmosejaam''') on [[planeetPlaneet|planeedi]] (seni ainult [[Maa (planeet)|Maa]] <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.jagranjosh.com/general-knowledge/what-is-space-station-and-how-many-space-stations-are-in-earths-orbit-1540214412-1|pealkiri=What is Space Station and how many Space Stations are present in space?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ) ümber tiirlev pikka aega töötav piloteeritav ning pidevalt või ajuti mehitatud ja [[põkkaminePõkkamine|põkkamist]] võimaldav [[kosmoseaparaat]]<ref. name="Astronoomialeksikon"/>.
 
Orbitaaljaamade eesmärgid varieeruvad vastavalt programmile.
Orbitaaljaama [[orbiit|orbiidi]] kõrguse (200–500&nbsp;km) valimisel püütakse vältida jaama sattumist [[Maa kiirgusvöönd]]isse.▼
 
▲Orbitaaljaama [[orbiitOrbiit|orbiidi]] kõrguse (200–500&nbsp; km) valimisel püütakse vältida jaama sattumist [[Maa kiirgusvöönd|Maa kiirgusvööndisse]]isse.
Orbitaaljaamaga saab põkata [[kosmoselaev]]u ja [[kosmoselennuk]]eid ning ühendada [[Moodul (kosmonautika)|mooduleid]].
 
Orbitaaljaamaga saab põkata <ref>{{Netiviide|autor=|url=|pealkiri=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5kkama|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>[[Kosmoselaev|kosmoselaevu]] ja [[Kosmoselennuk|kosmoselennukeid]] ning ühendada [[Moodul (kosmonautika)|mooduleid]].
 
Orbitaaljaamades tehakse teaduslikke ja tehnilisi uuringuid ([[orbitaallaboratoorium]]) ning valmistatakse ette [[Maa-lähedane kosmos|Maa-lähedase kosmose]] edasist asustamist.
 
== Ajalugu ==
Orbitaaljaama ehitamise võimalikkust põhjendasid ja esitasid selle kavandid [[20. sajand]]i alguses [[Konstantin Tsiolkovski]], J. Kondratjuk ja [[Hermann Oberth]].▼
 
[[Nõukogude Liit]] arendas ja saatis välja esimese kosmosejaama Saljut 1 20. sajandi teisel poolel {{lisa viide}} . Nõukogude Liidu poolt arendatud raudvara on senini kasutuses. Esimesed kosmosejaamad olid monoliitse ehitusega saadeti välja ühes tükis.
[[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] esimene orbitaaljaam [[Saljut]] lennutati kosmosesse [[19. aprill]]il [[1971]]. Sellega [[põkkamine|põkati]] korraks kosmoselaev [[Sojuz 10]], seejärel [[Sojuz 11]]. Viimasest läksid orbitaaljaama [[kosmonaut|kosmonaudid]] ja viibisid seal 22 ööpäeva. Esimene [[USA]] orbitaaljaam [[Skylab]] lennutati kosmosesse [[14. mai]]l [[1973]].▼
 
▲Orbitaaljaama ehitamise võimalikkust põhjendasid ja esitasid selle kavandid [[20. sajand|20. sajandi]]i alguses [[Konstantin Tsiolkovski]], J. Kondratjuk ja [[Hermann Oberth]]. {{lisa viide}}
[[1986]]. aastal kosmosesse lennutatud NSV Liidu orbitaaljaamal [[Mir (orbitaaljaam)|Mir]] oli 6 põkkamissõlme ja 4 [[moodul]]it. Tegemist oli suurima tehiskehaga orbiidil.▼
 
▲[[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] esimene orbitaaljaam [[Saljut]] lennutati kosmosesse [[19. aprill|19. aprillil]]il [[1971]]. Sellega [[põkkamine|põkati]] korraks kosmoselaev [[Sojuz 10]], seejärel [[Sojuz 11]]. Viimasest läksid orbitaaljaama [[kosmonautKosmonaut|kosmonaudid]] ja viibisid seal 22 ööpäeva. {{lisa viide}} Esimene [[USA]] orbitaaljaam [[Skylab]] lennutati kosmosesse [[14. mai|14. mail]]l [[1973]].
== Vaata ka==▼
[[Fail:Salyut 1 paper model.JPG|pisi|Salyut 1 mudel]]
* [[Mir]]
▲[[1986]]. aastal kosmosesse lennutatud NSV Liidu orbitaaljaamal [[Mir (orbitaaljaam)|Mir]] oli 6 põkkamissõlme ja 4 [[moodulMoodul|moodulit]]it. Tegemist oli suurima tehiskehaga orbiidil. <ref>"The First Space Station". Boys' Life. September 1989. p. 20</ref>
* [[Rahvusvaheline kosmosejaam]]
 
== ViitedArhitektuur ==
Kosmosejaamasid on kahte tüüpi - monoliitsed ja modulaarne.<ref>Ivanovich, Grujica S. (2008). Salyut – The First Space Station: Triumph and Tragedy. Springer Science+Business Media. <nowiki>ISBN 978-0-387-73973-1</nowiki>.</ref> Monoliitilised jaamad koosnevad üksiksõidukist ja viiakse üles ühe raketi abil. Modulaarsed jaamad koosnevad kahest või rohkemast sõidukist, mis stardivad abirakettideta. Hetkel on modulaarsed jaamad eelistatud, sest ehitamine on odavam. Mõlemat tüüpi kosmosejaamu tangitakse kasutades kaubarakette.
{{Viited|allikad=
<ref name="Astronoomialeksikon">H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 119</ref>}}
 
== Elamiskõlblikkus ==
{{Kosmoselend}}
Orbiidil olevas kosmosejaamas viibimine on tervisele kahjulik. Kaaluta olek ja kõrge radiatsiooni tase võivad tekitada terviserikkeid, näiteks lihasatroofiat, tasakaaluhäireid ja vähki.<ref>Chang, Kenneth (27 January 2014). "Beings Not Made for Space". New York Times.</ref>
 
== Orbitaaljaamade loetelu ==
[[Kategooria:Tehiskaaslased]]
 
* '''Salyut''' seeria orbitaaljaamad 1971–1986 ( Nõukogude Liit) :
** '''''Salyut 1:''''' 1971
** '''''DOS-2:''' 1972,''
** '''''Salyut 2'''''/'''''Almaz:''''' 1973
** '''''Kosmos 557:''''' 1973
** '''''Salyut 3'''''/'''''Almaz:''''' 1974
** '''''Salyut 4:''''' 1975
** '''''Salyut 5'''''/'''''Almaz:''''' 1976–1977,
** '''''Salyut 6:''''' 1977–1981
** '''''Salyut 7:''''' 1982–1986
* '''''Skylab''''' ( U.S.A): 1973–1979
* '''''Mir''''' ( Nõukogude Liit / Venemaa): 1986–2000
* '''International Space Station (ISS)''' ( Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, Jaapan and Kanada): 2000–senini,
* '''Tiangong program''' ( Hiina ): 2011–senini
** '''''Tiangong-1:''''' 2011–2018
** '''''Tiangong-2:''''' 2016–2019
 
 
▲== VaataViited ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Orbitaaljaam"