Õigeusu kirik Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Vene Õigeusu Kirik Eesti aladel Venemaa keisririigis==

[[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] lõpetanud Uusikaupunki rahuleppega (1721) tagati Liivi- ja Eestimaal luterlastele seni kehtinud usuvabadus, kuid juurde tuli õigeusk.<ref>https://histdoc.net/nystad/nystad_de.html Artikkel 10.</ref> Pärast Põhjasõja käigus toimunud Eesti alade vallutamist võeti [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] õigeusku kuuluvate vägede usuliseks teenistuseks üle kohalikud [[Luterlus|luteri usu]] kirikud: [[Tartu]] vallutamise järel võeti krahv [[Boriss Šeremetjev]]i käsul [[1704]]. aastal üle [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]; Tallinnas anti [[1716]]. aastal Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner [[Aleksandr Menšikov]]i korraldusel õigeusklike käsutusse linnast lahkunud Rootsi garnisonile kuulunud [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Püha Miikaeli kirik]]. Tallinnas ehitati [[1721]]. aastal [[maavägi|maavägede]] jaoks [[Tallinna Kaasani kirik|Jumalaema Sündimise kirik]], kuhu Peterburist toodi Jumalaema Kaasani ikooni koopia ning vanaaegne kokkupandav sõjaväeikoon sama kujutisega. Ikooni järgi hakatigi kirikut kutsuma [[Tallinna Kaasani kirik|Jumalaema Kaasani ikooni kirikuks]]. Sõjamereväelaste jaoks rajati [[Tallinna sadam]]asse keisrinna [[Anna Joanovna]] käsul aastatel [[1752]]–[[1755]] [[Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik|Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik]].